Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Tugisambad » Palve - SALAAT » - Näpunäiteid palveks  
- Näpunäiteid palveks
● Palves olgu kohal nii keha kui vaim.

● See, kes on öelnud šahaada, maksnud zakaati, käinud Mekas hadžil, kuid ei palveta, on kõigest hoolimata moslemite kogukonnast välja arvatud ning teda ei või ka moslemite kombe kohaselt surnuna pesta ega matta.

● Kahepalgelistele ning uskmatutele on palve kõige raskem asi.

● Kui arvad, et siinses elus ei ole aega palvetada, küll sulle järgmises elus see leitakse – ühele rakale kulub seal 40 püha aastat.

● Palve on ainus asi, mis Muhammedile (صلى ﷲ عليه وسلم) ilmutati tema taevasse tõusmise (al-miraaži) ajal.

● Palveajast mittekinnipidamine on vabandatav vaid kogemata magamajäämise, kooma, minestuse, raske haiguse (näiteks tilguti all) või muu sarnasega. Kuni inimene on teadvusel, on tal kohustus palvetada, kasvõi ainult silmadega liigutades. Palvetama peab isegi siis, kui ei ole riideid seljas. Sellisel juhul tuleb istuda ning võimalikult palju end katta.

● Meesterahvas, kes palvetab grupis, saab 27 või 29 korda suurema tasu, kui see, kes palvetab üksi. Naisele on parim koht palvetamiseks aga kodus voodi kõrval, seal on tema suurim tasu.

● Palvet on kõige parem sooritada kohe palveaja alguses. Kui ilm on liiga palav, on lubatud dohrit pool tundi edasi lükata. Išat on lubatud teha 1/3 oma ajast hiljem, kuid mitte peale keskööd.

● Kõige lähemal ollakse Jumalale sužuudi (täiskummarduse) ajal.

Bismilläähi ar-rahmääni ar-rahiimi ütlemise eest saab 190 hasanat (19 tähte, iga Koraani tähe ütlemise eest saab 10 hasanat).

Duaasid võib teha nii kinniste kui lahtiste silmadega, kuid kohustuslikke palveid peab alati tegema lahtiste silmadega (välja arvatud juhul, kui midagi vaateväljas segab palveks keskendumist).

● Päevaseid palveid (dohr ja asr) ei tohi kunagi jätta öö peale. Neile peab leidma vähemalt mõned minutid dohri ja maghribi ädhäänide vahel.

● Palve asendist sõltub tasu, mida palve eest saad. Kõige hinnatavam on püsti palvetamine > põrandal istudes > toolil istudes > paremal küljel lamades > vasakul küljel lamades > selili (erandlikud palveasendid on lubatud haigetele, reisijatele või muus erakordses olukorras).

● Ilma wuduta on lubatud palvetada näiteks neil vangidel, kellel ei ole türmis võimalust isegi tajammumi teha.

● Palvetades on parem lugeda suurasid nende Koraani järjekorras.
Palve parandamine

● Kui arvad, et ei saa asri ajal palvetada ning loed dohri ja asri korraga, kuid hiljem selgub, et oled palve ajal vaba, siis pead asri uuesti sooritama vaid juhul, kui on võimalus seda teiste moslemitega grupis teha. Kui mõlemat palvet ei ole võimalik õigel ajal sooritada, on eelistatavam sooritada dohr ja asr asri ja mitte dohri ajal (st palvetada dohr peale selle aega ja mitte asr enne selle aega).

● Kui sul on maghrib tegemata ja jõuad mošeesse ajaks, mil imaam alustab juba išaga, alusta teistega palvetamist, kuid sinu nija olgu maghrib. Kui imaam tõuseb neljandaks rakaks, jää istuma, tee täšäähud ja lõpeta palve üksi või jää ootama, kuni teised on neljanda raka ära teinud, ning tee siis nendega koos lõputervitus.

● Kui jõuad mošeesse ning tahad sooritada vabatahtlikku mošeepalvet ning poole palve peal alustab imaam juba kohustuslikku, pead vabatahtliku katki jätma ning kõigiga koos kohustuslikku alustama.

● Kui palvetasid ning avastad, et qibla (palvesuund) oli vale, pead palve uuesti tegema vaid juhul, kui su nägu (või osa näost) on täielikult qibla vastassuunas. Kui avastad (või keegi ütleb) palve ajal, et su palvesuund on vale, võid kohe palvetamise ajal end õigesse suunda keerata.

● Kui sa palvetamise ajal rinda qibla poolt ära ei pööra, on su palve jõus isegi juhul, kui teed vahepeal kõrvalt näiteks ukse lahti või võtad mõne pealisriide seljast.

● Kui eneselegi märkamatult midagi palves ära jääb, on sul suuremaid šansse, et Jumal sinu palvet aktsepteerib kui juhul, kui midagi juurde paned. Parem teha vähem, kuid kindlas teadmises, et teed õigesti.

● Kui lähed mošeesse, jääd ilma esimesest rakast ning palvetad ülejäänud koos teistega, seejärel lõpetad koos teistega ning lahkud ja alles siis tuleb meelde, et esimene raka jäi puudu, mine kohe tagasi ja tee 1. raka koos kahe lisakummardusega ja ilma uue täšäähudita. Kui oled juba vahepeal wudu kaotanud või selle palve ajast väljas, pead terve palve uuesti tegema.

● Kui jõuad palvele enne sämi allaahu limän hämidäh‘i, läheb see raka sulle imaami arvelt kirja ning sa ei pea seda lõpus järgi tegema.

● On olukordi, kus palveväline tegevus ei katkesta palvet (näiteks nina nuuskamine, jaki seljast võtmine, ukse avamine, kui ei muuda rinna suunda qibla poole). Palvetades võib isegi tõsta kõrvaloleva heliseva telefoni toru. Sellisel juhul mehed ütlevad subhaanallaah ja naised löövad käsi kokku (parema käe peopesaga vasemale käelabale), et teisel pool telefoni olev isik saaks aru, et oled palves. Neil juhtudel ei pea lõpus tegema lisakummardusi, kuna midagi ei ole ju unustatud. Kindlasti katkestab palve rääkimine ja naermine.

Kas palvetan valjul häälel või mõttes?

● Kui tegemist on öise palvega ning imaam valjul häälel palvetab, ei tohi temaga Koraani kaasa lugeda, vaid tuleb öelda vaid „amiin” ja muid vastuseid ning Koraani retsiteerimist vaikides kuulata ja jälgida. Iga imaami järel palvetaja saab sama tasu, nagu siis, kui ta oleks ise retsiteerinud.

● Kui taraawih ning witr sooritatakse mošees ja grupis, loetakse neid (st imaam loeb ja teised kuulavad) valjul häälel, muidu toimuvad kõik vabatahtlikud palved hääletult.

● Kui grupis on kas või üks mees, palvetavad naised hääletult.

● Kui mees tuleb ruumi, kus naised koos maghribi palvetavad, peab (nais)imaam häälega palvest tegema hääletu palve.

● Kui palvetad üksi häälega palvet, palveta nii, et ainult ise oma häält kuuled. Isegi kui palvetad väga vaikselt, tuleb huuli ikka liigutada, sest mõtted ei ole sõnad.

Wudu ehk väike puhastumine:

„Puhastumine on pool usust.” (hadith šarif)

Wudu katkestamiseks palvetamisel peab olema tunda lõhna või kuulda häält.

● Kui tunned, et su wudu on katkestatud ning palvetad mošees, ütle „assalamu aleikum” ning istu rahulikult, kuni teised on palve lõpetanud. Seejärel tee uuesti wudu ning soorita kogu palve. Kui see juhtub kohe palve alguses ja saad kiiresti sooritada uue wudu, võid seda teha, et kas või osa palvet lõpus veel teistega koos teha.

● Kui palvetajal on haigus, mis võib kokkupuutest veega hullemaks minna, peab ta tegema kuiva wudu ehk tajammumi.

● Koera puudutus wudut ei katkesta, küll aga teeb seda koera lakkumine, kui sa seda kohta enne palvet ära ei puhasta.

● Lapse mähkme vahetamine wudut ei katkesta, kui käed puhtaks pesed.

● Lapse piss sinu riietel katkestab sinu wudu vaid juhul, kui see läheb riidest läbi (kui jääb lihtsalt peale, võid vaid seda kohta riidel pesta ja wudu kehtib).

● Kui sooritad wudu ja oled veel märg ning tuleb meelde, et midagi ununes ära, tee sealtmaalt uuesti, kus sassi läks. Kui oled juba kuiv kui meelde tuleb, et midagi ära jäi, pead kõik uuesti tegema. Kui on vaid kahtlus, siis ei pea tegema.

Wudu ajal võib rääkida vaid juhul, kui see on vajalik.

● Kui katkestad wudu tegemise lühikeseks ajaks, võid pooleli jäänud kohast jätkata; kui pikemaks ajaks, tee kõik uuesti.

● Vaid tõeline moslem jälgib, et tema wudu oleks alati täiuslik!

● Isegi kui kaks inimest teevad oma wudut täpselt ühtmoodi, saab alati suurema tasu see, kes teab, miks ta midagi teeb ja milline tähtsus on mingil wudu osal.

● Küünelaki või plaastriga sooritatud wudu ei pruugi kehtiv olla. Kui inimesel on selline haav, mis vett ei kannata ja sellel on plaaster, võib ta teha hoopis tajammumi.

● Naine võib teha wudut oma hidžabi peal (lauba juurest nii palju räti alla kui saab ja seejärel tõmmata üle räti) ja laiade varrukate sees, kui kardab, et mõni mees võib teda näha (näiteks mošees, kus meestel ja naistel on ühine wuduruum).

Wudu tegijate hulgas on neid, kelle wudut Jumal vastu ei võta; kellelt võetakse lihtsalt vastu; kellelt võetakse vastu ja antakse 1 hasana ning kellelt võetakse vastu ja antakse lõputult hasanasid.

Sunna ja nääfilä palved:

Sunna palved on need vabatahtlikud palved, mida on väga soovitatav sooritada, kuna Prohvet Muhammed (صلى ﷲ عليه وسلم)tegi seda korrapäraselt. Nääfilä palved on need vabatahtlikud palved, mida igaüks võib teha siis, kui soovib (kahe raka kaupa).

● Tehke võimalikult palju vabatahtlikke palveid, need parandavad kohustuslike palvete vigu.

● Enne fažrit on 2 rakat sunna palvet (I rakas soovitatavalt lugeda Äl-Kääfiruun, II – Al-Ikhlaas).

● Peale fažri palvet ei ole ühtki palvet kuni päikesetõusuni. Peale päikesetõusu on võimalik teha 2-10 rakat (doha).

● Enne dohrit on 4 rakat sunna palvet, pärast 2.

Asri ees ega taga ei ole sunna palvet.

● Asri ja maghribi vahel ei ole ühtki sunna palvet (v a mošeepalve).
Maghribi ädhääni ja iqaama vahel ei ole sunna palvet.

● Peale maghribi on väga soovitatav teha 2 rakat (I raka soovitatavalt lugeda Äl-Kääfiruun, II – Al-Ikhlaas).

● Peale išat võib teha kuni 13 rakat vabatahtlikke palveid. Neist on kõigepealt 2 rakat sunna muakkada, seejärel võib aga teha kuni 11 (2+2+2+2+2+1) rakat witrit. Tarawihina võib peale išat palvetada kõigepealt 2 rakat sunna muakkadat ja seejärel kuni 18 rakat tarawihi.

Sunna muakkada ja kheir muakkada palved võib kokku võtta nii:

 
ENNE
sm*
2
4
-
-
-
skm**
-
-
4
-
4
PALVE
fažr
dohr
asr
maghrib
iša
 
PÄRAST
sm
-
2
-
2
2
skm
-
2
-
-
-

* sunna muakkada – sunna palve, mida Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) tavapäraselt sooritas

** sunna kheir muakkada – sunna palve, mida Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) küll vahel sooritas, kuid enamasti mitte

● Vabatahtlikke palveid võib veel teha ükskõik millal, välja arvatud fažri ja päikesetõusu vahel ning asri ja päikeseloojangu vahel. Palvetada ei tohiks päikesetõusu (fažr on just enne füüsilist tõusu), päikese täpselt seniidis oleku (dohr veidi peale seniiti) ja päikeseloojangu ajal (maghrib siis, kui päike juba loojas), et mitte jätta inimestele muljet, nagu kummardaks nad päikest. Neil aegadel võib palvetada vaid siis, kui eelnev palve on jäänud tegemata ja see tuleb meelde, sest meenunud võlg tuleb tasuda kohe. Ka võib neil aegadel mošeesse jõudes teha mošeepalve.

● Mošeepalve on ainuke vabatahtlik palve, mida võib teha mošees, teisi parem kodus.

● Miks tehakse mošeesse saabudes 2 rakat mošeepalvet? Kui jõuad enne palvet, pead oma ootamist kuidagi „seadustama”, et mitte niisama oodata ja millelegi muule mõelda. Enne mošeepalve sooritamist ei tohi istuda.

● Kui jõuad samal ajal, kui kõlab esimene palvekutse, seisad seni, kuni palvekutse on läbi, ja seejärel võid enne iqaamat teha mošeepalve.

● Kui jõuad maghribi palvele mošeesse enne palvekutset, võid teha mošeepalve, kuid kui kõlab juba ädhään, siis maghribi palve iqaama tuleb väga kiiresti peale ädhääni ja mošeepalvet nende vahel teha ei jõua.

Sunna palvetest võib grupis sooritada taraawihi (eriti ramadaanikuul sooritatavad lisarakad)ja witrit.

● Iga öö viimases kolmandikus laskub Jumal madalaimasse taevasse, avab oma andestuse väravad ning hüüab: „Kas keegi on patustanud ja tahab andestust paluda?” Seetõttu on kõige parem vabatahtlikke ööpalveid (kahe raka kaupa kuni 10 või 18, kuna witr oleks kindlam teha enne magamaminekut, kui arvad, et äkki ei ärka ööpalveks) lugeda enne fažrit ärgates.

● Vabatahtlikke palveid tehes võib lugeda otse Koraanist; soovi korral võib ka istudes palvetada. Vabatahtlikke palved võib teha ka näiteks autos istudes sõidusuunas, kuigi see ei ole qibla, kuna ka Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) palvetas neid kaameli seljas, ilma et oleks end qibla suunda pööranud.

 
Imaam:

● Grupipalves on palvejuhiks ehk imaamiks see, kes grupis on kõige kompetentsem ning retsiteerib kõige paremini Koraani. Kui kõik on võrdsed, valitakse see, kes on kõige vanem. Ka 7-aastane laps võib palvet juhtida, kui ta on kõigist tema järel palvetavatest inimestest kõige kompetentsem ning juba oma tegude eest vastutav (mumäiiz).

● Kui valitsuse poolt on määratud kogudusele imaam (imaam ratiib), kes saab oma töö eest palka, peab tema kogudusepalvet juhtima. Teda võib asendada vaid juhul, kui ta on haige (näiteks ei ole häält).

● Naine on oma maja imaam (st naine juhib palves nii lapsi kui muid naissoost majalisi).

● Kui kaks inimest palvetavad koos, peab imaam olema vasakul pool.

● Kui koos palvetajaid on rohkem kui kaks, astub imaam teistest ette.

● Kui palvetab naistegrupp, seisab imaam keskel (mitte vasakul nagu kahe mehe või kahe naise palves või ees nagu grupipalves) ja astub teistega võrreldes vaid pisikese sammukese ette.

● Kui on nii palju rahvast, et kellelgi pole kummardamiseks õieti ruumi (näiteks Meka Haram mošees palverännaku ajal), tuleb piisavalt ruumi anda vaid imaamile, ülejäänud võivad kasvõi üksteise seljas kummardada – kõik saavad tasu imaami järgi.

● Imaam võib ise teha nii ädhääni, iqaama kui ka palvet juhtida.

● Kui imaam loeb palvetades mõnd suurat valesti või teeb mõne muu vea, peaksid talle sellest märku andmiseks mehed hüüdma „subhaana llaah” ja naised paar korda käsi kokku lööma. Kõige esimesena peaks reageerima esimene rida, kui need ei reageeri, siis teine jne. Naised reageerivad vaid siis, kui meestest keegi ei reageeri või kui naised palvetavad isekeskis.

● Kui imaam on haige ja palvetab istudes, peab kogu tema taga palvetav kogukond istudes palvetama.

● Kui imaam palvetab ja tõuseb täšäähudi asemel püsti, peavad mehed talle veast märku andma, öeldes „subhaana llah”. Kui mehi ei ole, peavad naised plaksutama.

● Kui imaam teeb kaks lisakummardust (palve parandamiseks), peavad kõik tema taga samamoodi tegema, isegi kui endal midagi valesti ei läinud.

Lühendatud palve:

● Lühendatud palve tähendab, et dohri, asri ja iša 4 raka asemel palvetatakse 2 rakat; fažri ja maghribi rakade arv jääb samaks.

● Palveid on lubatud lühendada reisi ajal. Reisiks peetakse vähemalt 85 km läbimist.

● Prohvet Muhammedi (صلى ﷲ عليه وسلم) abikaasa Aiša on öelnud, et algselt olidki palved 2-rakased, hiljem muudeti need pikemaks, kuid reisijapalve pikkus jäi samaks (Sahih Al-Bukhari).

● Prohvet Muhammed (صلى ﷲ عليه وسلم) sooritas reisides tihti vabatahtlikke palveid kaameli seljas ja sellesse suunda, kuhu sõitis kaamel; kohustuslike palvete ajaks ronis ta aga alati kaameli seljast maha ning palvetas Kaaba suunas. Kuna tänapäeval on reisides (lennukis, bussis) võimatu palveks püsti tõusta ning kummardamiseks kohta leida või isegi end Kaaba suunas keerata, on enamik islami õpetlasi nõus, et lubatud on ka kohustuslikke palveid istudes sooritada, kuigi parem oleks seda teha püsti.

● Kui inimene läheb välismaale, võib ta reisijapalvet teha seni, kuni ei tea, millal koju tagasi läheb. Kui on kindel kojumineku kuupäev teada, võib teha reisijapalvet vaid kolmel esimesel reisipäeval. Kui end aga välismaal sisse seatakse (käiakse ülikoolis, töötatakse, on olemas elamisluba jne), seda enam reisiks ei peeta ning palvetaja peaks sooritama taas täispikkuses palved.

Palvete üksteise järel lugemine:

● Reisil või haige olles, suure vihma korral (islamiriikides, kus palvetatakse kõik palved mošees ja kohati võib esineda suuri vihmaperioode, liiklust segavat paksu lund, eriliselt külma ilma jne), hirmu tõttu (näiteks sõja ajal) või muudel põhjustel (nagu näiteks kirurgi puhul, kes peab neli tundi järjest opereerima, töölise puhul, kes peab oma tööpostil teatud liigutusi teatud aja tegema jne) on lubatud dohr ning asr palvetada üksteise järel, samuti ka maghrib ja iša.

Dohri ja asri võib sellisel juhul palvetada ükskõik mis ajal alates dohri palvekutsest kuni maghribi palvekutseni (st dohr ja asr peaksid olema tehtud enne maghribi palvekutset). Parem on dohri ja asri sellisel juhul teha asri ajal (st dohr järgi) kui dohri ajal (st asr ette). Kindlasti ei tohiks jätta päevaseid palveid (st dohrit ja asrit) õhtuste palvete ajale (st maghribi või isegi iša ajaks) – viis minutit kahe palve sooritamiseks peaks igaüks hetkest peale keskpäeva (NB! keskpäev on aeg alates päikesetõusust kuni päikeseloojanguni ehk dohri algusaeg, mitte 12.00) kuni päikeseloojanguni kindlasti leidma.

● Samadel põhjustel võib palvetada maghribi ja iša ühel ajal, Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) eeskujul võib maghribi palve kuni išani edasi lükata. Samas ei tohiks unustada, et iša aeg on kuni keskööni (NB! kesköö on aeg täpselt päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel, mitte 00.00); peale keskööd võivad išat veel palvetada vaid need, kellel on väga mõjuvad põhjused (näiteks naisel sai just läbi menstruatsioon, palvetaja oli varem väga haige või koomas jne).

● Seoses meie piirkonna pikkade suvepäevadega on enamik islami õpetlasi nõus, et need, kes on õhtul väsinud, võivad maghribi ajal palvetada nii maghribi kui ka iša ning magama minna. Samamoodi on seoses meie piirkonna lühikeste talvepäevadega meil talvel vajadusel lubatud üksteise järel palvetada dohr ja asr.

● Kindlasti ei tohi neid Jumala poolt meile antud lihtsustusi palvetamiseks niisama ilma põhjuseta või lihtsalt laiskusest ära kasutama hakata!