Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  IMEDEST KORAANIST »  Pilved Koraanis  
Pilved Koraanis

Tänaseks on teadlased väga põhjalikult erinevaid pilve tüüpe uurinud ja jõudnud selgusele, et vihmapilved moodustuvad ning võtavad kuju kindla süsteemi järgi, vastavalt sellele, mis tüüpi pilvega on tegu või mis rolli mängib näiteks tuul.
Üks vihmapilve tüüpidest on konvektsioonipilv (cumulonimbus). Meteoroloogid on väga täpselt uurinud, kuidas sellised pilved tekivad ning kuidas nad toodavad vihma, rahet ja välku. Nad avastasid, et vihma tootmiseks käivad need pilved läbi järgmised etapid:

  1. Tuuled lükkavad pilvi: Kui tuul puhub väikesed rünkpilved piirkonda, kus need pilvekesed võiksid ühte sulanduda, hakkavad moodustusma pilved (joonis 14).

Joonis 14: Satelliidifoto pilvede liitumiseks liikumisest. Nooled näitavad tuule suunda. (The Use of Satellite Pictures in Weather Analysis and Forecasting – Anderson, lk. 4

  1.  
  2.  

 

  1. .Liitumine: Väikesed pilved koonduvad kokku ning moodustavad ühe suure pilve (Atmosphere – Anthes, lk. 268-269; Elements of Meteorology – Miller & Thomson, lk. 141) (joonis 15).

Joonis 15: (A) Üksikud väikesed rünkpilved. (B) Kui väikesed pilved on kokku koondunud, moodustab tekkiv ülestõmbejõud vertikaalselt kasvava pilve. (The Atmosphere – Anthes, lk. 269)

 

  1. Kuhjumine: Väikeste pilvede kuhjumisel tugevnevad moodustuvas suures pilves ülestõmbevoolud. Ülestõmbevoolud pilve keskel on tugevamad kui pilve äärtes, kuna pilve ääred kaitsevad tuuma jahtumise eest. Ülestõmbevoolude mõjul kasvab pilv vertikaalses suunas, seega kuhjuvad pilvekesed üksteise otsa (joonised 15 (B) ja 16). Vertikaalse kuhjumise mõjul jõuab pilv atmosfääri külmematesse osadesse, kus hakkavad moodustuma ning järjest kasvama vihmapiisad ja raheterad. Kui vihmapiisad ja raheterad on juba nii suureks muutunud, et ülestõmbevoolud neid enam ülal hoida ei jõua, kukuvad nad vihma ja rahena maale.

Joonis 16: Konvektsioonipilv. (Weather and Climate – Bodin, lk. 123)

Jumal on Koraanis öelnud:

„Kas sa ei näe, kuidas Jumal liigutab õrnalt pilvi, siis ühendab nad, siis teeb nendest kuhja ja seejärel näed sellest vihma tulevat ...” (24:43)

Meteoroloogid on alles hiljuti teada saanud kõik need pilve moodustumise, struktuuri ja funktsiooni kohta käivad pisiasjad ja seda vaid tänu kaasaegsele tehnikale nagu lennukid, satelliidid, arvutid, õhupallid ja muu, mille abil on võimalik jälgida tuult ning selle suunda, mõõta niiskustaset selle erinevates variatsioonides ning kindlaks määrata õhurõhku.
Eelnevalt tsiteeritud värss räägib peale pilvede ja vihma ka rahest ja välgust:

„... Ja Ta saadab taevas olevatest mägedest (pilvedest) alla rahet ning tabab sellega seda, keda soovib ning jätab puutumata selle, kelle soovib; selle (rahe) ere välk peaaegu pimestab silmi.” (24:43)

Meteoroloogid teavad, et rahet valavate konvektsioonipilvede tipud võivad jõuda 7500-9000 meetri (7,5-9 km) kõrgusele (Elements of Meteorology – Miller & Thompson, lk. 141), justnagu mäetipud,
just nagu Koraan ütles:

„ ... Ja Ta saadab taevas olevatest mägedest (pilvedest) alla rahet ...”.

Võib tekkida küsimus – miks räägib see värss rahe välgust? Kas võiks see tähendada, et rahe on välgu tekkimisel üks peamiseid faktoreid? Tänapäeva meteoroloogia on võimeline meile seletama, et  kui rahe kukub läbi pilve osa, kus on ülijahutatud veepiisku ning jääkristalle, omandab pilv elektrilaengu. Raheteradega kokkupuutuvad vedelad veepiisad jäätuvad ning vabastavad seega varjatud soojuse. See hoiab rahetera pealispinna temperatuuri kõrgema, kui ümbritsevatel jääkristallidel. Raheterade kokkupuutel jääkristallidega ilmneb oluline fenomen: elektronid liiguvad külmemalt elemendilt soojemale. Seega saab rahetera negatiivse laengu. Sama juhtub ka siis, kui ülijahutatud veepiisad puutuvad kokku raheteradega ja tillukesed killud positiivse laenguga jääd küljest murduvad. Kergemad, positiivse laenguga osakesed tõusevad ülestõmbevoolude mõjul pilve ülemisse ossa, negatiivse laenguga rahe aga langeb pilve allossa; seega muutub pilve alaosa negatiivselt laetuks. Negatiivne laeng vabastatakse välgu näol (Meteorology Today – Ahrens, lk. 437) (joonis 17). Siit võime järeldada, et rahe on välgu tekkimisel üks olulisemaid faktoreid.

 

Joonis 17: Konvektsioonipilve negatiivse ja positiivse laengu piirkonnad ja välk.

Need teadmised välgu kohta on alles hiljuti avastatud. Kuni 1600. aastani olid meteoroloogias domineerivad Aristotelese ideed. Näiteks väitis ta, et atmosfäär sisaldab kahte sorti õhku, niisket ja kuiva. Samuti väitis ta, et kõue kõmin tekib kuiva õhu ja teda ümbritsevate pilvede kokkupõrkest, välk olevat aga kuiva õhu põlemine peenikese ning nõrga leegiga (The Works of Aristotle Translated into English: Meteorologica, vol.3 – Ross, lk. 369a-369b). Sellised ideed domineerisid ka teadlaste seas sel ajal, kui Koraan 14 sajandit tagasi ilmutati.

 

 

 

 

 

 

Raamatust Väike abiline islami mõistmiseks"