Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  IMEDEST KORAANIST »  Inimembrüo areng Koraanis  
Inimembrüo areng Koraanis

Jumal räägib Koraanis inimembrüo arengu kohta järgmist:

„Tõepoolest, Me lõime inimese (Aadama) tükikesest savist (veest ja maast) ja seejärel lõime (tema järglased) NUTFA'st  turvalises paigas, kindlalt kinnitatud (emakas). Seejärel lõime NUTFA'st ALAQA, siis ALAQA'st MUDGHA, seejärel tegime MUDGHA'st luud ning katsime luud lihaga ...” (23:12-14)

Sõna nutfa tähendab araabia keeles mees- ja naissugurakust kokkusegatud tilgakest.
Sõnal alaqa on 3 tähendust: kaan; midagi, mis ripub ja vereklomp.
Võrreldes kaani inimembrüo alaqa staadiumiga, näeme selgesti, kui sarnased need kaks on (joonis 1). Peale välimusliku sarnasuse on neil ka ühine toitumissüsteem - selles staadiumis toitub loode ema verest, justnagu kaangi, kes imeb teise organismi verd.

 

Joonis 1: Inimloote ja kaani sarnasused. (Integrated Principles of Zoology – Hickman; The Developing Human – Moore & Persaud, lk.73)

Alaqa teine tähendus on „midagi mis ripub”. Joonistel 2 ja 3 on selgelt näha, kuidas embrüo ema üsas ripub.

Joonis 2: Loote rippuv asend alaqa staadiumis.
(The Developing Human – Moore & Persaud, lk. 66)

Alaqa kolmas tähendus on „vereklomp”. Sel ajal esineb emrüos suhteliselt palju verd, mis ei ringle kuni kolmanda nädala lõpuni. Seega meenutab embrüo tõesti selles staadiumis vereklompi.

 

 

Joonis3 :Loote (B) rippuv asend mikrofotol,
loode umbes 15 päeva vana ja ligi 0,6 mm pikk. (Histology – Leeson)

 

Seega vastavad 3 alaqa tähendust täpselt embrüo olemusele. 
Värsis järgmisena mainitud staadium oleks mudgha. Araabiakeelse sõna mudgha tähendus on „näritud aine või lihaklomp”. Kui keegi võtaks tüki närimiskummi ning peale selle närimist võrdleks seda embrüoga mudgha staadiumis, paneks ta kindlasti tähele, kui sarnased need kaks on.  Embrüo selgroolülid meenutavad näritud aines olevaid hambajälgi. (joonised 4 ja 5)

Joonis 4: 28-päevase mudgha staadiumis loote foto,
loode umbes 4 mm pikk. (Professor Hideo Nishimura, Kyoto Ülikool, Jaapan)

Kuidas võis Muhammed kõike seda teada? Hamm ja Leeuwenhoek olid esimesed teadlased, kes suutsid 1677. aastal (ligi 1000 aastat peale Muhammedi) tänu oma uuele mikroskoobile jälgida inimspermat. Kuid nad arvasid ekslikult, et iga sperma rakk sisaldab valmis inimolendit, mis ema üsasse sattudes suureks kasvab.

Joonis 5: Mudgha staadiumis loote ja närimiskummi
sarnasused. (The Developing Human – Moore & Persaud, lk. 79)

Emeriitprofessor Keith L. Moore on üks maailma prominentsemaid anatoomia ja embrüoloogia teadlasi. Ta on ka maailmakuulsa raamatu „The Developing Human” autor. See raamat on ühe isiku kirjutatud teaduslik tippteos, mille Ameerika Ühendriikide erikomitee valis oma ala parimaks raamatuks. Doktor Keith Moore on Toronto Ülikooli anatoomia ja rakubioloogia emeriitprofessor. Ta oli samas ülikoolis kaheksa aastat anatoomia osakonna juhataja ning kaua aega ka meditsiini teaduskonna põhiteaduste osakonna prodekaan. 1984. aastal sai ta anatoomia alal Kanada prestii˛ikaima auhinna.
1981. aastal ütles doktor Moore ühel meditsiinialasel konverentsil oma ettekandes:

 

„ ... Kuna inimembrüo arenguetappe on kiirete muutuste tõttu väga raske määrata, on välja pakutud võtta kasutusele Koraanis mainitud klassifikatsioon, mis on lihtne, arusaadav, täielikus kooskõlas praeguste embrüoloogiliste teadmistega ja hämmastav, kuna kirja pandud juba 14 sajandit tagasi, mil sellised teadmised inimloote arengust täielikult puudusid. Jään nõutuks küsimuse ees, kust Muhammed võis sellised teadmised saada. Pean nentima, et keegi teine peale meie Looja ei oleks võinud kirjaoskamatule ning teaduses täiesti võhikule kaupmehele sellist informatsiooni jagada.”

 

 

Raamatust Väike abiline islami mõistmiseks"