Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Algajad » KASULIKKU LISA » Islami mõisted  
Islami mõisted

‛AALIM (mitm. ulama’, ar.k. „teadja”) – islami religioosne õpetlane, tiitel on antud sellele, kes on silmapaistev (tark) oma õppimises ja religiooni teadmises

‛ABD (meessoost, mitm. – 1. ‛abīd (kui tegemist on vastu tahtmist orjastatutega), 2. ‛ibād (kui tegemist on vabatahtlikult end orjadeks tunnistajatega - näiteks moslemid Jumalale)) – ori, teener, ülistaja, Jumala sulane

ADHAN / ATHAN – palvelekutse, täpsemalt vaata SIIT

AHKAM – „seaduslikud staatused'”, vastavalt Islami seadusandlusele on viit liiki ahkame:

  1. wa˛ib – kohustuslik
  2. mustahab – soovitav, aga mitte kohustuslik
  3. muharram – keelatud
  4. makruh – sallimatu, aga mitte keelatud
  5. halal – seaduslik, lubatud

AJATOLLA / AYATOLLA – (ar.k. – „Jumala märk”) šiiitide kõrgeim vaimulikutiitel

AL-AMIIN – (ar.k. – „kindel, lojaalne, usaldusväärne, aus”) üks prohvet Muhammedile (saws) omistatud nimesid islamile eelneval ajal

ALEIHI / ALEIHIM SALAM – (ar.k. – „rahu olgu temaga/nendega”) öeldakse prohvetite ja/või sõnumitoojate mainimisel

ALEIKUM SALAM – (ar.k. – „ka teiega olgu rahu”) vastus moslemite igapäevasele tervitusele „assalamu alikum” (ar.k. – „rahu olgu teiega”)

ALHAMDULILLAH – tänud ja kiitus olgu Jumalal

AL-MASˇID AL-HARAM – (ar.k. – „keelatud/püha mošee/kummarduskoht”)  1) Kaaba ja Püha Mošee koos lähima ümbrusega; 2) kogu Meka linn

AMIIN – (heeb.k., ar.k. – „nii olgu/saagu”) öeldakse pärast suplikatsiooni (millegi kindla palumist); aamen

‛AQIDA – kreedo, imani nurgakivi

‛AQIQA – ühe või kahe lamba ohverdamine lapse sünni puhul tänulikkuse märgiks Jumalale

‛ASR – pärastlõuna, ka pärastlõunase palve nimi; täpsemalt palvete koha vaata SIIT

ASSALAMU ALIKUM – (ar.k. – „rahu olgu teiega”) moslemite igapäevane tervitus

AYA / AAJA / AJAAT – (ar.k. – „näide, ime, märk”) Koraani värss, märk Jumalalt

BIDA – (ar.k. – „uuendus, leiutis, ketserlus, väärõpetus) relig. – see, mis on uuendusena religiooni sisse viidud, mida algselt islamis ei olnud

BISMILLAH – (ar.k. – „Jumala nimega/Jumala nime abiga”)  Jumala nimel

DAIF – (ar.k. – „nõrk”) hadith, millel puudub autentsus, mis ei ole kindel

DAWA – (ar.k. – „kutse, invokatsioon, kreedo, konvokatsioon, usutunnistus, palve”) reeglina kasutatud „kutse islamisse” tähenduses

DIIN – religioon, uskumus, konfessioon, eluviis

DHIKR – (ar.k. –  „avaldamine, väljendamine, hüüdmine, mainimine, meenutamine, invokatsioon”) sõnad, millega Jumalat ülistatakse nii palves kui ka väljaspool palvet

DUA – (ar.k. – „kutse, hüüe, palve, suplikatsioon, soov”) hüüd või palve Jumala poole, suplikatsioon

DˇAHANNAM – gehenna, põrgu(tuli)

DˇAHILIYYA – islamieelne aeg, ignoratsuse aeg; kuid võib viidata ükskõik millisele olukorrale või inimesele, milles/kellel puudub Jumala juhatus

DˇANNABA / ˇANNABA – suurem rituaalne ebapuhtuse seisund (näiteks peale seksuaalvahekorda); rituaalselt puhtasse seisundisse
jõudmiseks tuleb sooritada al-ghusl ehk suurem puhastus

DˇANAZA – matusepalve, matuse rongkäik.

DˇANNA / ˇANNA – aed, paradiis

DˇELLABA – pikk, lai, sirge lõikega, õhukest mantlit meenutav, pikkade varrukatega, reeglina kapuutsiga ning üle-pea selga pandav riideese nii naistele kui meestele kodust väljaspool liikumiseks

DˇIHAAD – (ar.k. – „usinus, visadus, (eelkõige sisemine) võitlus”), on kaks d˛ihaadi vormi: kõrgem – sisemine võitlus kõige kurja vastu endas, madalam – kogukonna kaitsmine relvatatud rünnaku vastu (väline d˛ihaad); lähemalt vaata SIIT

DˇILBAAB – pikk, lai ja avara lõikega riideese (või riided) mis katab naise keha väljaspool kodu liikudes (vt. ka Koraan 33:59)

DˇINN – vaim, ka kuri vaim; meile nähtamatu paralleelse maailma elanik; Jumala teise loodud paralleelmaailma elanik, kes on loodud suitsuta tulest (puhtast tulest) ja on seega inimsilmale nähtamatu; d˛inne on nii häid kui halbu, usklikke kui ka uskmatuid (täpselt nagu inimesigi), ka neil on perekonnad ja ka nende üle mõistetakse Viimsel Päeval kohut nende tegude järgi

EMIIR – valitsejatiitel islamimaades, emiiri nimetust on kasutatud nii väejuhi, suguharu juhi või teatud piirkonna valitseja kohta, türklastel tähendas tiitlit, mida anti kõrgetele ametnikele.

EMIRAAT – emiiri valitsuspiirkond

FAˇR – koidik, ka koidikupalve; täpsemalt palvete koha vaata SIIT

FAQIH / FAQIIH / FAKIIH (mitm. fuqaha) – islami õigusteaduse (fiqhi) õpetlane

FATWA (mitm. fatawa) – otsus teatud küsimuse kohta, mille esitab islami religioosse õigusteaduse õpetlane; religioosne otsus, mis on välja antud islami õpetlase poolt; reeglina tuleb fatwasid välja anda sellistel teemadel, mida islami originaalallikad  (Koraan ja sunna) ei puuduta (näiteks küsimused interneti, televisiooni, kloonimise, organidoonorluse jne. suhtes); fatwasid väljastavad islami õpetlased peavad oma otsustes lähtuma Koraanist, prohveti (saws) sunnast, prohveti (saws) kaaslaste eeskujust ja eelnevate tuntud islami õpetlaste arvamusest

FIQH – (ar.k. – „mõistmine, teadmine, doktriin, jurisprudents”) islami õigusteadus, jurisprudents, ka šariaadi uurimisega tegelev teadus; lähemalt vaata SIIT

FITNA (mitm. fatn) – katse, katsumus, tagakiusatus, vallatus, võrgutamine, kiusatus, segadus religioonis; konfliktid ja tülid moslemite vahel

GHAIB / GHAIIB / RAIIB – nähtamatu, saladus, mõistatus, üle meie meelte

HAFITH  (mitm. huffaath) – (ar.k. – „hoidja, konservaator”) hadithide tundja, üldiselt viitab sellele, kes on meelde jätnud vähemalt 100 000 hadithi

HADITH (mitm. ahadith) – (ar.k. – „kõne, vestlus, ettekanne, jutustus, juhtunu seletus, uudis, traditsioon”)jutustus, mis annab edasi prohveti (saws) ütlused, teod, heakskiidu, keelu millegi kohta, tema vaimsed kui ka füüsilised omadused; hadith võib olla nii autentne kui nõrk, vastavalt islami õpetlaste kontrollile ja klassifikatsioonile; lisaks vaata SIIT

HADITH QUDSI – prohveti (saws) sõnad, mis on otsene tsiteering Jumala enda sõnadest

HADˇ - palverännak Mekkasse, 5. islami tugisammas; täpsemalt vaata SIIT

HALAL – (ar.k. – „legaalne, lubatud”) viitab üldiselt millelegi, mille Jumal on teinud lubatavaks, olgu see siis tegu, tava, toit, suhted jne; vaata ka - AHKAM  

HANAFIYYA / HANAFI – üks neljas islami õiguskoolkonnast; lähemalt vaata SIIT

HANBALIYYA / HANBALI – üks neljas islami õiguskoolkonnast; lähemalt vaata SIIT

HANIF – monoteist

HANIFA – puhas, monoteistlik (vaid ühte Jumala tunnistav ja kummardav) usk

HARAM – (ar.k. – „illegaalne, keelatud”) viitab üldiselt millelegi, mille Jumal on ära keelanud, olgu see siis tegu, tava, toit, suhted jne; vaata ka - AHKAM

HASAN – (ar.k. – „hea, ilus, suurepärane”) autentse hadithi paremuselt teine aste

HIDˇAB / HIDˇAAB – (ar.k. – „midagi, mis varjab, katab”) moslemitest naiste pearätt; tähistab nii keha kui ka pea katmist naiste poolt nende meeste pilkude eest, kes ei ole nendega sellises sugulusastmes, et abielu nende vahel oleks keelatud (vt. ka Koraan 24:31)

IDˇMA – (ar.k. – „konsensus, kokkulepe, ühine arvamus”) islami kogukonna (õpetlaste) ühine arvamus mingi asja kohta, mis võib originaalallikates (Koraanis ja sunnas) vastava informatsiooni puudumise tõttu saada ka seaduseks

IDˇTIHAAD / IˇDIHAAD (ar.k.– „pühendumus, jõupingutuste rakendamine, visadus”); õpetlastepoolne seaduste tõlgendus ja uute käitumisreeglite formuleerimine; õpetlast, kellel on õigus teostada id˛tihaad’i, nimetatakse mud˛tahiidiks

IMAM / IMAAM– sunniitlikus islamis – palvuse juht, igaüks, kes on eespalvetaja rollis, olgu see siis mees, naine või laps; šiiitlikus islamis – kogukonna juht; imamil ei ole islamis maa ja taeva vahelise vahendaja rolli nagu preestritel ja õpetajatel kristluses, kuna igal olevusel on otseside oma Loojaga

IMAN – (ar.k. – „usk, uskumine, uskumus”) kõige uskumine, mida Jumal on avaldanud läbi oma Raamatu (Koraani) või Oma prohveti (saws) (sunna); usk Jumalasse, Tema inglitesse, Tema Raamatutesse, Tema sõnumitoojatesse, Viimsesse Päeva ja saatusesse (qadr), nii selle heasse kui halba; imani alla kuulub selle tunnistamine oma keelega, uskumine oma südamega ja vastavalt käitumine oma ihuliikmetega

IQAMA / IKAMA – teine palvekutse, öeldakse vahetult enne palve algust, põhimõtteliselt samad laused, mis esimeses palvekutses (adhan/athan), aga vähem kordi korratud ja üks lause juures (tõuske palveks), loe lähemalt SIIT

ISLAM – ar. k. alistumine, allaheitmine, rahu. Sõna ’islam’ on tuletatud tüvest slm, millest pärinevad ka sõnad rahu (silm, salam), tervitamine ehk rahu soovimine (salam) ja tervis ehk täius (salama) ning tähendab täielikku allumist Jumala tahtele.

KALIFAAT -  kaliifi riik, kaliifi valitsetav riik

KALIIF – kaliif on Muhammedi (saws) „asemik“, algselt nii vaimulikku kui ilmalikku võimu omav valitseja, ühendatud moslemi kogukonna juht. Vaimuliku võimu osakaal aga aja möödudes vähenes. 14. sajandist alates nimetasid Ottomani valitsejad end sultaniteks. Kaliifi valitsemisala on kalifaat.

KORAAN – islami püha raamat, milles sisaldub prohvet Muhammedile (saws) ilmutatud Jumala sõna; ar.k. sõnatüvest qr', mis tähendab lugema, õppima, retsiteerima lähemalt vaata SIIT

LILAT UL-QADR – (ar.k. – „saatuse öö”) usutavalt 27. ramadanikuu öö; öö, mil' Jumal esimest korda saatis prohvet Muhammedile (saws) ilmutuse

MAHRAM – naise abikaasa ja sellised mehed, kellega naine on sugulussidemetes, mis teevad abielu nende vahel ebaseaduslikuks; naise mahramiks on peale abikaasa veel tema isa, vend, onu, vanaisa, poeg, abikaasa poeg, piimavend, kasuisa, abikaasa isa; Välja minnes (reisides) peaks naisel alati mahram saatjaks olema

MALIKIYYA / MALIKI – üks neljas islami õiguskoolkonnast; lähemalt vaata SIIT

MINARETT – mošee torn, kust tehakse palvekutset

MOSLEM / MUSLIM – (ar.k. – „keegi, kes allutab end Jumala tahtele ja saavutab sellega sisemise rahu”)  islamiusuline; täpsemalt vaata SIIT

MOŠEE – (ar.k. – „mas˛id - kummardamiskoht”) islami pühakoda

MUFTI – jur, relig mõjuvõimas teoloog-jurist islamimaades

MULLA – relig. islami riikides lugupeetav inimene, kes on õppinud šariaati

MUESSIN / MUEDDIN - minareti rõdult moslemeid palvusele kutsuv vaimulik

QADR – saatus

QIBLA – palvesuund (igast maailma otsast Meka poole)

RAMADAN (KUU) – kuukalendri 9. kuu, paastukuu; vaata lisaks SIIT

RIBA – intress

SALAAT / SALAT – palve; lisaks vaata SIIT

SAUM – paast; vaata lisaks SIIT

SIWAK / SIWAAK – hambapuhastusaine araki puust

SUFISM – u. 8. saj. tekkinud müstiline suund, mis rõhutab sisemist pühendumist Jumalale; islami müstitsism; nimetus tuleneb sõnast suf (vill), kuna suuna esindajad kandsid villast rõivast, et väljendada askeetlikkust; ortodoksliku islami poolt ei ole sufism aksepteeritud

SULTAN - ilmalik valitseja islamimaadel; Türgi valitseja tiitel aastani 1922, praegu valitseja tiitel Bruneis ja Omaanis

SULTANAAT – pol. sultaniriik, sultanivõim

SUNNA– (ar.k. – „seadus, pärimus, praktika, traditsioon”) Koraani mitte kuuluvate prohvet Muhammedi (saws) sõnade ja tegude ehk hadithide kogu; lähemalt vaata SIIT

SUNNIIT – moslem, kes kuulub ühte islami kahest suuremast jaotusest (sunna islam ja šiia islam)

SUNNISM – üks islami kahest suuremast jaotusest (sunnist ja šiiism)

SUURA– Koraani peatükk; kokku on neid Koraanis 114

ŠAFI‛IYAA / ŠAFI‛I – üks neljas islami õiguskoolkonnast; lähemalt vaata SIIT

ŠAHADA / ŠAHAADA – usutunnistus; lähemalt vaata SIIT

ŠAHADATAIN – (ar.k. – 2 usutunnistust) 1. tunnistan, et ei ole jumalust peale Jumala ja 2. tunnistan, et Muhammed on Tema sõnumitooja

ŠARIAAT / ŠARIIA– islami õiguse allikas, kujunenud Koraani ja sunna aluse

ŠIIISM – üks islami kahest suuremast jaotusest (sunnist ja šiiism)

ŠIIIT – kaliif Ali järgijad; moslem, kes kuulub ühte islami kahest suuremast jaotusest (sunna islam ja šiia islam)

ŠIRK – Jumalale kaaslaste või partnerite lisamine, polüteism, iidolikummardamine

ZAKAAT / ZAKAT – igale moslemile kohustuslik almus vaestele; lähemalt vaata
SIIT

UMMA- islamis kogukond, vendlus, rahvus, ka eluviis, mille juures on väga tähtis pereliikmete ja teiste islami kogukonna liikmete eest hoolitsemine: tuleb külastada haigeid ja orbusid ning olla külalislahke

ULAMA – islamiteadlane

VESIIR – pol. kõrgem haldusametnik islamimaades (võrdne peaministriga)

Mõned nimed:
Allah – Jumal
Muhammed (saws) - islami prohvet
Khadid˛a (Hadid˛a) - prohveti 1. naine
Aadam, Aabraham, Iisak, Jaakob, Ismael, Noa, Mooses, Taavet, Jeesus - prohvetid
aabrahamlikud religioonid - judaism, kristlus, islam
Saara - Aabrahami naine
Abu Bakr -1. kaliif, prohveti sõber ja kaaslane
‘Umar ibn al-Khattab ehk ‘Umar al-Faruq (Umar Lunastaja, ka Omar) – 2. kaliif
‘Uthman ibn ‘Affan [usm'aan ibn af'aan] (ka Uthman, Osman) – 3. kaliif
Ali ibn Abi Taalib – 4. kaliif
ingel Gaabriel – Jumala vahendaja prohvetile sõnumi toomisel
Kaaba – püha mošee Mekas, ka Kaaba kivi ise
Meka – püha linn, prohveti sünnilinn
Mediina – püha linn, kuhu prohvet emigreerus