Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » MOSLEMITE KÄITUMISÕPETUS » - Viisakus islamis  
- Viisakus islamis

Islam on kõikehõlmav usk, mis õpetab meid elama Jumala tahte kohaselt. See sisaldab reegleid ja soovitusi kõige kohta, mida me siin ilmas teeme.
Islam õpetab moslemitele ka seda, kuidas ennast ühiskonnas, nii teiste moslemite kui ka mitte-moslemite hulgas, viisakalt ülal pidada. Käesolevad soovitused on kokku kogutud Koraanist ja hadithidest.

1. Räägi alati head, mitte halba:
„Kas sa ei näe, kuidas Jumal toob näite: hea sõna on nagu hea puu, mille juured on kindlalt maas ning võra taevas. Ta kannab oma Isanda loal igal ajal vilja. Jumal toob inimestele näiteid, võib-olla neile siis meenub. Ja halva sõna näiteks on halb puu, mis on maapinnast välja tõmmatud ning millel ei ole kindlust.” (14:24-26)

2. Räägi alati tõtt:
„Kinnitage end tõe külge, kuna tõde viib heale ja hea viib Paradiisi.“ (Sahih Al-Bukhari, Sahih Muslim)

3. Vasta ka halvale heaga:
„Ei ole võrdsed hea ja halb tegu. Vasta sellega, mis on parem, siis tõesti sellest, kelle ja sinu vahel on vaen, saab sinu lähedane sõber ja kaitsja.” (41:34)
„Ja need, kes on kannatlikud otsides oma Isanda rahulolu, teostavad palvet ning kulutavad sellest, mis oleme neile andnud, salaja ja avalikult ning hoiavad halva ära heaga, nendele saab parim paik.” (13:22)
 „Ja Kõige Armulisema sulased on need, kes käivad uhkuseta mööda maad ja kui rumalad (võhikud/uskmatud) (halva sõnaga) nende poole pöörduvad, vastavad nad vaid rahuga.” (25:63)

4. Tee head ja levita head:
„Iga hea tegu on almus. See, kes head levitab, saab sama tasu kui see, kes head teeb.“ (Sahih Al-Bukhari, Sahih Muslim)
„See, kes näeb midagi halba sündimas, peab selle vastu hakkama oma käega. Kui ta seda teha ei saa, siis oma keelega ja kui ta sedagi ei saa, siis selle hukka mõistma oma südames ja see on usu kõige nõrgem tasand.“ (Sahih Muslim)

5. Käitu alati hästi:
„Millega pääseb kõige kindlamalt Paradiisi?“ küsiti Jumala Sõnumitoojalt (saws). Ta (saws) vastas: „Jumalakartlikkuse ja hea käitumisega.“ (At-Tirmidhi)

6. Ära solva vaid suru viha alla ja andesta:
„ ... kes kulutavad (heategevuseks) nii heas kui halvas, kes suruvad alla oma viha ning andestavad inimestele ja Jumal armastab heategijaid.” (3:134)
 „Oo teie, kes te usute, ärge laske inimestel teisi inimesi naeruvääristada, kuna viimased võivad olla paremad kui esimesed. Samuti ärge laske naistel teisi naisi naeruvääristada, kuna teised võivad olla paremad kui esimesed. Ja ärge sõimake üksteist ega kutsuge sõimunimedega. Vastik on see allumatuse nimi peale uskumist. Ja kes ei kahetse, need on tõelised patustajad.” (49:11)
„Selle, kes end viha puhul talitseb, kuigi ta võiks oma viha väljendada, kutsub Jumal Ülestõusmispäeval kõige loodu ette, et ta saaks endale huuride (Paradiisikaasade) hulgast valida need, keda soovib.“ (At-Tirmidhi)

7. Ole alandlik ja ära kisa:
„Ja sammu alandlikult ning langeta oma hääletooni. Tõesti, kõige ebameeldivam häälte hulgast on eesli oma.” (31:19)

8. Ära vaidle:
„Ma kindlustan elukoha Paradiisis neile, kes, isegi kui neil on õigus, vaidlemise hülgavad.“ (Abu Dawud)

9. Ära ole uhke ega põlastav:
„Ära pööra (põlglikult) oma põske inimeste suunas ja ära käi uhkelt mööda maad. Tõesti, Jumalale ei meeldi ükski ennasttäis uhkeldaja.” (31:18)

10. Ära tee inimeste vahel vahet nende nahavärvi või vara järgi:
„Oo, inimesed, tõesti, Me lõime teid mehest ja naisest ja tegime teid rahvasteks ja hõimudeks, et te üksteist (erinevuste järgi) tunneksite. Tõesti, kõige auväärsem teie seas on Jumala meelest see, kes on kõige vagam (ja mitte kõige valgem või kõige rikkam). Tõesti, Jumal on Kõige Teadja ja Kõige Tundja.” (49:13)

11. Ära kahtlusta, klatši, luura ega latra liialt:
„Oo teie, kes te usute, kui teie juurde tuleb allumatu inimene mõne uudisega, siis kõigepealt uurige asja, muidu võite teadmatusest inimeste suhtes ebaõiglased olla ning seejärel oma tegu kahetseda.” (49:6)
„Oo teie, kes te usute, hoiduge kahtlusest Tõesti, veidigi kahtlust on patt. Ärge luurake üksteise järele ega klatšige üksteist. Kas keegi teist sooviks süüa oma surnud venna liha?  Seda te jälestaksite. Ja kartke Jumalat, tõesti, Jumal on Lunastaja, Kõige Halastavam.” (49:12)
„Sellele, kes koosviibimisel liialt on ladranud ja enne lahkumist ütleb: „Ülistus olgu Sul, Isand, ja olgu Sa kiidetud; ma tunnistan, et ei ole teist jumalust Sinu kõrval ja palun Sult andestust ja kahetsen Sulle pattu!“ antakse kõik sel kooviibimisel tehtu andeks.“ (At-Tirmidhi)

12. Ole teiste halbade tegude ning vigade suhtes diskreetne:
„See, kes on teiste suhtes diskreetne, selle suhtes on ka Jumal Ülestõusmispäeval diskreetne.“ (Sahih Muslim)

13. Ole oma vanemate vastu lahke:
„Sinu Isand on määranud, et te ei kummardaks kedagi peale Tema ning kohtleksite hästi oma vanemaid. Kui üks neist või mõlemad peaksid sinu kõrval vanaks saama, ära ütle neile halba sõna ega kohtle neid karmilt, vaid pöördu nende poole vaid viisakate sõnadega. Ning halastusest langeta nende jaoks alandlikkuse tiib ja ütle: „Mu Isand, halasta nende mõlema peale, sest nemad kasvatasid mind, kui olin väike.”” (17:23-24)
Prohvet (saws) ütles: „Häbistatud, häbistatud, häbistatud saab see olema!“ „Kes, o Jumala Sõnumitooja?“ küsiti temalt (saws). Ta (saws) vastas: „See, kelle vanematest üks või mõlemad jõuavad vanasse ikka ja ta ei kasuta seda Paradiisi väljateenimiseks.“ (Sahih Muslim)

14. Aita kõiki abivajajaid:
„See, kes kergendab teise vaeva, selle vaeva kergendab Jumal nii siinses maailmas kui Teispoolsuses.“ (Sahih Muslim)
Prohvet (saws) ütles: „See, kes abistab leske ja abivajajaid on võrreldav Jumala teel võitlejaga.“ See, kes selle edastas, ütles: „Ma arvan, et ta ütles ka: „Ja ta on ka nagu see, kes pidevalt palvetab ja katkestamata paastub.“ (Sahih Al-Bukhari)
Prohvet (saws) ütles: „Mina ja see, kes orbu kasvatab, oleme Paradiisis lähedased nagu need kaks,“ ja ta osutas oma kahele sõrmele – nimetissõrmele ja keskmisele sõrmele. (Sahih Al-Bukhari)

15. Kõrvalda oht avalikust kohast:
„Ma nägin meest, kes lasti Paradiisi seetõttu, et ta raius tänaval maha puu, mis segas möödakäijaid.“ (Sahih Muslim)

16. Hoolitse ka loomade eest:
„Üks mees nägi koera, kes suurest janust muda lakkus. Ta ammutas oma kingaga vett, et koerale juua anda, kuni too oma janu kustutas. Jumal tunnustas ta tegu ja lasi tal Paradiisi siseneda.“ (Sahih Al-Bukhari)

17. Vasta alati tervitusele:
„Ja kui sind tervitatakse tervitusega, siis vasta parema tervitusega või vähemalt sellele võrdsega . Tõesti, Jumal peab arvestust kõige üle.” (4:86)
„Oo teie, kes te usute, kui olete Jumala nimel kodust eemal, siis uurige asja väga täpselt ja ärge vastake kellelegi, kes teid rahuga tervitab, „Sina ei ole usklik”...” (4:94)
„Te ei sisene Paradiisi, kuni te pole uskunud ja te ei hakka uskuma, kuni te üksteist ei armasta. Kas tahate, et ütlen teile, mis teid üksteist armastama paneb? Tervitage (st öelge „as-salaamu alikum“) üksteist lõputult.“ (Sahih Muslim)

18. Külasta haigeid:
„Pole ühtki moslemit, kes hommikul teist haiget moslemit vaatamaks käiks, ilma et 70 000 ingilt tema eest õhtuni ei palvetaks. Ja kui ta haiget õhtul külastab, palvetavad 70 000 inglit tema eest hommikuni ja ta saab Paradiisis aia.“ (At-Tirmidhi)

19. Külasta oma vendi:
Prohvet (saws) ütles oma kaaslastele: „Kas te ei tahaks, et teile ütleksin, kes on mehed Paradiisis?“ „O muidugi, Jumala Sõnumitooja!“ vastasid kaaslased. Ta (saws) vastas: „Mees, kes külastab oma venda teises riigi otsas vaid Jumala meelepäraks, pääseb Paradiisi.“ (At-Tabarani)

20.  Kutsu paastuja paastu katkestamise ajaks külla:
„See, kes pakub paastujale (paastu katkestamise ajaks) süüa, saab tasu nagu temagi, ilma et see paastuja osa vähendaks.“ (At-Tirmidhi)

21. Kutsu Jumala juurde targalt ja lahke sõnaga:
„Kutsu oma Isanda teele läbi tarkuse ning hea kõne ning vaidle nendega kõige paremal viisil. Tõesti, sinu Isand teab kõige paremini, kes on Tema teelt eksinud ja Ta teab kõige paremini, kes on juhitud.” (16:125)
„Ning läbi Jumala armulikkuse olid sa (st Muhammed) nende vastu kaastundlik. Kui sa oleks olnud range ning südametu, oleks nad sinust ära pööranud. Seega, andesta neile ning palu neile (Jumalalt) andestust ja nõusta neid. Kui oled otsustanud, siis usalda Jumalat, tõesti, Jumal armastab neid, kes Teda usaldavad.” (3:159)

22. Ära solva uskmatuid:
„Ja ära solva neid, kes kummardavad muud peale Jumala, või muidu nad solvavad teadmatusest Jumalat. Nii oleme teinud iga kogukonna teod nende endi silmis headeks, siis aga viib nende tee nende Isanda juurde ning Tema annab neile teada, mis nad on teinud.” (6:108)