Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  SUNNA »  Tuntud hadithe  
Tuntud hadithe

Keegi teist ei usu täielikult enne, kui ta soovib oma (usu)vennale seda, mida endalegi.

See, kes sööb kui tema naabril ei ole süüa, ei usu Jumalasse.

Jumal ei vaata sinu välimust ja ilusat riietust, vaid sinu südant ja sinu tegusid.

Jumal ei halasta sellele, kes ei halasta teistele inimestele.

Usklikud on oma armastuses, armulikkuses ja headuses teineteisele nagu inimkeha: kui mõni selle osa on haige, jagab kogu keha selle unetust ja palavikku.

Ideaalseimad usklike seas on oma usus need, kes on parima moraaliga. Ja parimad nende hulgast on need, kes on parimad oma naiste vastu.

Halastajatele halastatakse Kõige Halastavama poolt. Halastage neile, kes on maa peal, ja Jumal halastab ka teile.

Ka oma vennale naeratamine on heategu ...

Ka hea sõna on heategu.

See, kes usub Jumalasse ja viimsesse päeva (kohtupäeva), peaks tegema head oma naabrile.
Makske töölisele tema palk enne, kui tema higi kuivab.

Mees jalutas mööda teed ja oli väga janune. Jõudes kaevuni, laskus ta sellesse, jõi oma sõõmu ja tuli üles. Siis nägi ta koera, kellel keel suust välja rippus, püüdes muda lakkudes oma janu kustutada. Mees ütles: „See koer tunneb samasugust janu, nagu mina tundsin.” Ta läks tagasi alla kaevu, täitis oma kinga veega ja andis koerale juua. Jumal tänas teda selle eest ja andis talle tema patud andeks.} Prohvetilt küsiti: „Jumala sõnumitooja, kas meile tasutakse loomade vastu üles näidatud headuse eest?” Ta vastas: {Tasu saab iga elus looma ja inimese suhtes üles näidatud headuse eest.

See on jutt prohveti (saws) ühest jumalakartlikust kaaslasest, ‘Alqamah’st. Ta elu oli möödunud hästi, prohvet (saws) oli temaga rahul. Kui ta surema hakkas, ei suutnud ta usutunnistust välja öelda, kuigi muidu oli võimeline kõnelema. Just usutunnistust öeldes muutus ta keel paksuks ja rakseks. Ta sõbrad jooksid kiiresti prohveti (saws) järele ning küsisid, milles viga. Prohvet (saws) küsis kohe: „Kas ta ema on elus?” ning sõbrad vastasid: „Jah!” Prohvet (saws) läks kiiresti ema otsima ning naise leidnud, küsis: „Kas sinu südamele on jäänud tibakegi pahameelt ‘Alqamah suhtes?” (Vahel võib jutuda nii, et ema varjab oma kannatust, seda välja näitamata. See aga ei tähenda, et emad oleksid alati meiega rahul.)
Ema vastas: „Jah ...” ning lisas: „Ta viib kõik head puuviljad oma naisele ja lastele ning jätab mulle vaid hapud ning mõrudad ...” (Mida siis veel arvata inimestest, kes eelistavad sõpru oma emale? Kuidas suhtuda nendesse, kes end oma vanemate seltsis halvasti tunnevad ning igal võimalusel sõprade hulka põgeneda soovivad? ‘Alqamah eelistas vaid oma lapsi ning abikaasat ja juba selle tõttu ei olnud ta suuteline usutunnistust välja ütlema!)
Prohvet (saws) soovis leida lahendust, et ‘Alqamah ema pojale andestaks. Ta palus süüdata tule ning käskis ‘Alqamah sinna sisse visata ... Ema härdus hetkega ning hüüdis: „Oo Jumala prohvet, aitab, ma olen temaga rahul! Ma olen temaga rahul!” Sel samal hetkel kuulsid kõik, kuidas ‘Alqamah ütles: „äšhädu ällää ilääha Illa Allah, wa äšhädu ännä Muhammadar rassuulullah – Ei ole teist jumalust peale Jumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja.”

Prohveti (saws) juurde tuli mees ja küsis: “Jumala saadik, kes kõigi inimeste hulgast on kõige enam minu seltskonda väärt?” Prohvet (saws) vastas: “Sinu ema!” Mees, veidi üllatunud, sest ta ootas hoopis muud vastust, küsis uuesti:” Ja kes siis?” Prohvet (saws) vastas: “Sinu ema!” Taas üllatunud, küsis mees: “Ja kes siis?” ja prohvet (saws) vastas: “Sinu ema!” Ning jälle: “Ja kes siis?” ja prohvet (saws) vastas: “Sinu isa!”

Üks mees oli teel palverännakule Mekasse, kandes seljas oma vana ema. Mees küsis prohvetilt (saws): “Jumala saadik, kas olen nüüd oma emale tasunud?” Prohvet (saws) vastas: “Isegi mitte ühe karje eest, mille ta on sind kandes ning sünnitates esile toonud!” Mees oli väga üllatunud: “Kuidas on see võimalik, oo Jumala saadik?” Prohvet (saws) vastas: “Sina kannad teda, oodates ta surma, tema aga kandis sind, oodates sinu elu!”

Üks mees tuli prohveti (saws) juurde ning ütles: “Jumala saadik, olen tulnud sind tervitama ning sinu kõrval võitlema.” Prohveti (saws) esimene reaktsioon oli: “Kas su vanemad elavad?” Mees vastas: “Jah, nad jäid minust koju nutma.” Selle peale tõusis prohvet (saws) kiiresti püsti ning teatas: “Jookse sama kiirelt neile naeratust viima, kui sa nad nutma panid!”

Asmaa’ (Abu Bakri, esimese islami kaliifi, tütar; prohveti naise Aicha õde) tuli prohveti (saws) juurde ning küsis: “Mu ema on iidolikummardaja, kas pean teda austama?” Prohvet (saws) vastas innukalt: “Aga loomulikult!”

Edastatud Ibn Omar' i poolt, Prohvet Muhammed (saws) pani oma käed mu õlgadele ja lausus:  „Ole siin ilmas nagu sa oleksid võõras või teekäija!”

Ibn Omar tavatses öelda: „Kui sa oled elus õhtul, siis ära looda olla elus veel hommikulgi ja kui oled elus hommikul, siis ära looda, et oled elus veel õhtulgi. Ning hoolitse oma tervise eest enne haigeks jäämist ja kasuta oma elu headeks tegudeks enne oma surma.”

Edastaja Ibn Omar: „Jumala apostel ütles: ’Islam põhineb (järgneval) viiel (põhimõttel):
1. Tunnistada, et pole teist jumalust peale Jumala ja et Muhammed on Jumala apostel.
2. Palvetada kohusetundlikult ja perfektselt (kohustuslikud palved).
3. Maksta kohustuslikku almust (zakaat).
4. Teha palveränak Mekasse (had˛).
5. Paastuda ramadaanikuu ajal. (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 7)

Edastaja Abdullah bin Amr: „Prohvet ütles: ’Moslem on see, kes väldib moslemeid kahjustamast nii oma keele kui käega. Ja muhad˛ir (emmigrant) on see, kes loobub (hülgab) kõigest, mille Jumal on keelustanud.’ (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr.9)

Edastaja Abdullah bin Amr: „Üks mees küsis Prohvetilt: ’Millised teod (või millised iseloomujooned) on islamis head?’ Prohvet vastas: ’Toita (vaeseid) ja teretada neid, keda sa tunned, ja neid, keda sa ei tunne.’” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 11)

Edastaja Anas: Prohvet ütles: ’Kellel on kolm järgmist omadust, sellele on usu naudinguks (röömuallikaks):
1.See, kellele Jumal ja tema apostel saavad kallimateks kõigest muust.
2. Kes armastab teist inimest ja armastab teda vaid Jumala pärast.
3. Kes ei soovi tagasi pöörduda ateismi (uskumatusse), nagu ta ei soovi saada visatud tulle.’” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 15)

Edastaja Ubada bin As-Samit (osales Badr’i lahingus ja oli naaquib ( inimene, kes juhtis kuueliikmelist gruppi) Al-Aqaba tõotuse ööl): „ Jumala apostel ütles, kui tema ümber oli grupp tema kaaslasi: „Vanduge mulle, et te:
1. Ei kummarda midagi Jumala kõrval.
2. Ei varasta
3. Ei astu illegaalsesse seksuaalvahekorda.
4. Ei tapa oma lapsi.
5. Ei süüdista süütut inimest (ei levita sellist süüdistust inimeste hulgas).
6. Ei ole allumatud (kui teil käsitakse) teha heategu.”
Prohvet lisas: ’Kes teie seast täidab seda tõotust, sellele tasub Jumal. Ja kes annab mõnele neist järele (välja arvatud Jumalale kaaslaste omistamine) ja saab selles maailmas karistuse, on karistus selle patu eest juba saadud. Ja kui keegi neile järele annab ja Jumal varjab tema pattu, siis jääb see Jumala otsustada, kas ta talle andestab või teda karistab (teispoolsuses). Ubada bin As-Samit lisas: ’Niisiis me tõotasime talle seda.’ (viidates Jumala apostlile)” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 17)

Edastaja Ibn Abbas: „Prohvet ütles: ’Mulle näidati põrgutuld ja enamik selles olid tänamatud naised.” Talt küsiti: „Kas nad ei uskunud Jumalat?” (või kas nad on Jumala suhtes tänamatud?) Ta vastas: „Nad on tänamatud oma meestele ja on tänamatud heategude eest, mis neile tehakse. Kui sa oled tema vastu alati hea (heataktlik) olnud ja ta näeb sinus midagi (mis talle ei meeldi), siis ta ütleb: „Ma pole sinult kunagi midagi head saanud.” (Al-Bukhari—köide 1, raamat 2, hadith nr. 28)

Edastaja Al-Ahnaf bin Qais: „Kui ma olin parajasti minemas seda meest (Ali Ibn Abi Talib) abistama, kohtusin ma Abu Bakra’ga ja ta küsis: "Kuhu sa lähed?" Ma vastasin: "Ma lähen seda inimest aitama.” Ta ütles: „Mine tagasi, sest ma kuulsin Jumala apostlit ütlevat: ’Kui kaks moslemit võitlevad (kohtuvad) teineteisega möökadega, nii mõrvaja kui ka mõrvatu mõlemad lähevad põrgusse.’ Ma ütlesin: ’O Jumala apostel! See on õiglane mõrvaja suhtes, kui mis miks mõrvatu?“ Jumala apostel vastas: ’Tal oli tõepoolest tõsine kavatsus oma kaaslane tappa.’” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 30)

Edastaja Abdullah bin Amr: „Prohvet ütles: ’Kellel on neli järgmist (iseloomujoont), see on täiesti silmakirjalik ja kellel on üks järgmisest neljast iseloomujoonest, sellel on üks silmakirjalikkusele viitav iseloomijoon, kui ta just ja seni kuni ta ei loobu sellest.
1. Alati, kui teda usaldatakse, ta reedab.
2. Alati kui ta räägib, ta valetab.
3. Alati, kui ta annab lubaduse, tõestab ta, et on reetlik.
4. Alati kui ta tülitseb, käitub ta väga ebaviisakalt, kurjalt ja solvavalt.’” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 33)

Edastaja Abu Huraira: Jumala apostel ütles: ’Igaüks, kes palvetab ramadaanikuu öödel uskilkult, puhtast usust, ja loodab saada Jumalalt selle eest tasu (mitte edevuse eest), kõik tema mineviku patud andestatakse.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 36)

Edastaja Abu Huraira: ’Jumala apostel ütles: „Igaüks, kes paastub ramadaani kuu ajal puhtast usust ja soovib saada Jumalalt selle eest tasu, kõik tema mineviku patud andestatakse.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 37)

Edastaja Abu Huraira: ’Prohvet ütles: „Usk (religioon) on väga lihtne ja igaüks, kes koormab end oma usus, pole võimeline sel moel jätkama. Nii et ärge olge ekstremistid, vaid püüdke olla ideaalile lähedal ja võtke vastu head uudised, et teile tasutakse, ja koguge jõudu, et kummardada (Jumalat) hommikuti, õhtuti.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 38)

Edastaja Al-Bara (bin Azib): Kui prohvet tuli Mediinasse, peatus ta kõigepealt oma vanaisade või ema poolsete onude pool, kes olid pärit Ansar’ist. Ta palvetas suunaga Baitul-Maqdis’i (Jeruusalemma) poole kuueteistkümne või seitsmeteistkümne kuu jooksul, kuid ta soovis, et ta võiks palvetada suunaga Kaaba poole (Mekas). Esimene palvus, mis ta Meka suunas palvetas, oli pärastlõuna palve mõnede inimeste seltskonnas. Siis väljus üks neist, kes oli temaga koos palvetanud ja möödus mõnedest inimestest mošees, kes kummardasid oma palve ajal (Jeruusalemma suunas). Ta pöördus nende poole, öeldes: „Jumala nimel, ma tunnistan, et palvetasin Jumala apostliga näoga Meka (Kaaba) suunas.’ Seda kuuldes, muutsid need inimesed koheselt oma palvesuuna Kaaba poole. Juutidele ja raamaturahvastele meeldis, kui Prohvet oli palves näoga Jeruusalemma suunas, kuid kui ta muutis oma palvesuuna Kaaba poole, siis nad laitsid selle maha.
Al-Bara' lisas: „Enne, kui muutsime oma palvesuuna Kaaba poole, olid mõned moslemid surnud või tapetud ja me ei teadnud, mida nende kohta öelda (mis puutub nende palvetesse). Siis Jumal ilmutas: Ja Jumal ei laseks iialgi teie usku (palvetel) kaotsi minna (st ka nende moslemite palved olid kehtivad).” (2:143). (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 39)

Edastaja Abu Huraira: Jumala apostel ütles: „Kui keegi teist järgib rangelt oma islami usku, siis tasutakse tema heade tegude eest kümne- kuni seitsmesajakordselt iga heateo eest, ja halb tegu pannakse kirja sellisena, nagu see on.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 40)

Edastaja Aisha: Kord tuli Prohvet minu juurde, kui minuga koos istus üks naine. Ta küsis: „Kes ta on (see naine)?“ Ma vastasin: „Ta on see ja see.“ Ja rääkisin talle, et see naine palvetab väga palju. Ta ütles laitvalt: „Tee häid tegusid, mis on sinu võimuses (mitte üle pingutades), sest Jumal ei väsi (tasumast), kuid (tõesti) sina väsid ja parim tegu (kummardamine) Jumala silmis on selline, mida tehakse regulaarselt.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 41)

Edastaja Anas: Prohvet ütles: „Kes ütleb, et miski ega keegi peale Jumala pole väärt kummardamist ja tema südames on puhas (usk), võrdne (kasvõi ainult) ühe viljatera kaaluga, see võetakse ära põrgust. Ja kes ütleb, et miski ega keegi peale Jumala pole väärt kummardamist ja tema südames on puhas (usk), võrdne (kasvõi ainult) ühe odraiva kaaluga, see võetakse ära põrgust. Ja kes ütleb, et miski ega keegi peale Jumala pole väärt kummardamist ja tema südames on puhas (usk), võrdne (kasvõi ainult) ühe aatomi kaaluga, see võetakse ära põrgust.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 42)

Edastaja Talha bin Ubaidullah: Sassis juustega mees Na˛dist tuli Jumala apostli juurde ja me kuulsime tema valju häält, kuid me ei saanud aru, mida ta rääkis, kuni ta tuli lähemale ja me saime aru, mida ta islami kohta küsis. Jumala apostel ütles: „Sa pead palvetama täiuslikult viis korda ööpäevas.” Mees küsis: „Kas on muid palveid?“ Jumala apostel vastas: „Ei, kuid kui sa tahad, võid palvetada nawafil (vabatahtlikke) palveid.”   Jumala apostel ütles talle veel: „Sa pead ramadaanikuu ajal paastuma.” Mees küsis: „Kas on muud paastumist?” Jumala apostel vastas: „Ei, kuid kui sa tahad paastuda nawafil paaste, (siis sa võid seda teha).” Jumala apostel ütles talle veel: „Sa pead maksma almust (zakaat).” Mees küsis: „Kas on midagi muud, mida ma pean maksma peale zakaati?“ Jumala apostel vastas: „Ei, kui sa just ei taha ise lisaks almust anda.” Siis mees lahkus, öeldes: „Jumala nimel! Ma ei tee ei rohkem ega vähem kui see.” Jumala apostel ütles: „Kui see, mida ta just lausus, on tõsi, siis on ta edukas (st ta pääseb Paradiisi).” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 44)

* Edastaja Abu Huraira: Ühel päeval, kui Prohvet istus mõnede inimeste seltskonnas, tuli (ingel) Gaabriel (mehe kujul) ja küsis: „Mis on usk?“ Jumala apostel vastas: “Usk on uskuda Jumalasse, tema inglitesse, temaga kohtumisse, tema apostlitesse ja surnuist ülestõusmisesse.” Siis küsis ta veel: „Mis on islam?“ Jumala apostel vastas: „Kummardada Jumalat ja mitte kedagi ega midagi muud, palvetada täiuslikult, maksta kohustuslikku almust ja paastuda ramadaanikuu ajal.” Siis ta küsis veel: „Mis on ihsään (täiuslikkus)?” Jumala apostel vastas: „Kummardada Jumalat nagu sa näeksid teda ja kui sa ei suuda saavutada sellist pühendumuse taset, pead sa arvestama, et tema näeb sind.” Siis ta küsis veel: “Millal saabub (viimne) tund?” Jumala apostel vastas: „Vastajalgi puuduvad suuremad teadmised kui küsijal. Kuid ma teavitan sind selle tulemise märkidest:
1. Kui orjatar  sünnitab oma isanda.
 2. Mustade kaamlite karjused hakkavad võistlema teistega suurte hoonete ehitamises. Ja see viimne tund on üks viiest, mida ei tea keegi peale Jumala.
Siis Prohvet deklameeris: „Vaid Jumalaga (üksi) on teadmine viimse tunni kohta...” (31:34) Siis see mees lahkus ja Prohvet palus oma kaaslastel ta tagasi kutsuda, kuid nad ei näinud teda. Siis Prohvet ütles: „See oli Gaabriel, kes tuli inimesi õpetama nende usu kohta.” Abu Abdullah ütles: Ta (prohvet) pidas seda kõike usu osaks.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 47)

Edastaja Abdullah bin Abbas: Abu Sufyan teatas mulle, et Heraclius ütles talle: „Ma küsisin sult, ka nad (Mohammedi järgijad) suurenesid või vähenesid? Sa vastasid, et nad suurenesid (arvult). Ja see on tõeline usk, kuni see on täiuslik igas oma aspektis. Ma küsisin sult veel, kas oli keegi, kes pärast tema (prohveti) religiooni (islamisse) astumist, muutus rahulolematuks ja loobus sellest usust? Sa vastasid eitavalt ja see on märk tõelisest usust. Kui selle helgus siseneb südamesse ja seguneb nendega täielikult, siis ei saa keegi selle suhtes rahulolematu olla.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 48)

Edastaja An-Numan bin Bashir: Ma kuulsin Jumala apostlit ütlemas „Täpselt lubatu on selge ja täpselt keelatu on selge. Ja nende vahele jäävad teatud kahtlased küsimused, millest paljud pole teadlikud - seetõttu, kes hoiab end eemal kahtlasest, on kaitsnud oma usku ja au. Ja kes sellega kaasa läheb, see on nagu karjane, kes viib oma loomad rohtu sööma kellegi teise hima (era-aasa) lähistele ja iga hetk on ta vastutav sellele keelatud alale sattumise eest. O inimesed, olge teadlikud! Igal kuningal on oma hima ja Jumala hima on tema poolt keelatud asjad. Olge teadlikud! Inimese kehas on väike tükk liha, kui see muutub heaks, muutub kogu keha heaks, kuid kui see saab rikutud, saab kogu keha rikutud, ja selleks on süda.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 49)

Edastaja Abu Masud : Prohvet ütles: „Kui mees kulutab oma perekonna peale (selle eesmärgiga, et saada Jumalalt tasu), puhta südamega Jumala pärast, siis on see teatud almuse andmine, mille eest talle tasutakse.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 52)

Edastaja Saad bin Abi Waqqas : Jumala apostel ütles: „Sulle tasutakse selle eest, ükskõik kui palju sa Jumala heaks ei kuluta, isegi kui see oli vaid pala, mille sa panid oma naise suhu.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 2, hadith nr. 53)

Fatima Tasbiih:
Ali(olgu Jumal temaga rahul) ütles kord oma õpilastele:
'Kas räägin teile loo Fatimast( r a), Prohveti (saws) kõige kallimast ja armastatumast tütrest?'
Kui õpilased vastasid jaatavalt siis ta lausus:
' Fatima( r a) jahvatas tavaliselt teravilju ise ja see tekitas ta kätele rakke. Ta kandis vett nahast koti sees, mis jattis märgi tema rinnale. Ta koristas maja ise ja see tegi ta riided mustaks. Kord Mediinasse mõned sõjavangid. Ma ütlesin talle (Fatimale): 'Mine ja palu Prohvetilt (saws) abilist aitamaks sind majapidamistöödes.' Ta läkski, kuid leidis palju inimesi enda ümber. Kuna ta oli väga tagasihoidlik, ei jätkunud tal julgust Prohvetilt (saws) teiste inimeste juuresolekul küsima minna. Järgmisel päeval tuli Prohvet (saws) meie majja ja küsis, 'Fatima, mis põhjustas sind eile minu juurde tulema?' Ta häbenes ja vaikis. Ma ütlesin: 'O Jumala Prohvet, rakud on ilmunud Fatima kätele ja märk rinnale, jahvatamisest ja vee kandmisest. Ta on alati maja puhastamise ja teiste töödega ametis ning see määrib tema riided. Ma andsin talle teada vangidest ja soovitasin tal sinu juurde tulla ja teenijat paluda.
Fatima (ra) lausu: 'Minul ja Alil on vaid üks voodiriie ja see on kitsenahk. Me kasutame seda hommikul kaamlile toidu panemiseks.' Prohvet (saws) ütles: 'Fatimah, ole kannatlik. Prohvet Moosesel (as) ja tema naiselgi oli vaid üks voodiriie, mis oli Moosese mantel.Olgu sul kartust Jumala ees ja omanda taqwa ja jätka oma Jumala teenimist ja tee edasi oma kodutöid. Kui sa lahed magama, siis lausu subhanallah 33 korda, alhamdulillah 33 korda ja Allahu akbar 33 korda. Sa leiad, et see pakub rohkem abi kui koduabiline. Fatimah (ra) ütles: 'Ma olen õnnelik sellega mille üle Jumalal ja Tema Prohvetil (saws) on hea meel.'
Selles hadithis on öeldud, et dikr tuleb teha enne magamaminekut. Ühes teises hadithis soovitab Prohvet (saws) Fatimal (ra) lausuda pärast igat palvust subhannallah 33 korda, alhamdulillah 33 korda ja Allahu akbar 33 ja la ilaha illaallahu wahdahu lasharikalahu lahulmulku wa lahul hamdu wahuwa alakulli shaiin Qadiir - üks kord.
Edastaja Omar bin Al-Khattab: „Ma kuulsin Jumala apostlit ütlemas: „Heade tegude eest saadav vaevatasu sõltub kavatsustest ja iga inimene saab vaevatasu vastavalt sellele, mida ta on kavatsenud teha. Nii et kõik, kes emigreerusid maise tulu või naise pärast, kellega abielluda, siis tema emigreerumist võetakse sellena, mille nimel nad emigreerusid.”” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 1, hadith nr. 1)

Edastaja Aisha (kõikide usklikke ema): „Al-Harith bin Hisham küsis Jumala apostlilt: „O Jumala apostel, kuidas jumalikku inspiratsiooni sulle ilmutatakse?” Jumala apostel vastas: „Mõnikord on see nagu kellahelin (ilmutamine), see inspiratsioon on kõige raskem ja siis see seisund möödub, kui ma olen aru saanud sellest, mida inspireeritakse. Mõnikord tuleb ingel inimese kujul ja räägib minuga ja ma saan aru kõigest, mida ta räägib.” Aisha lisas: „Ma nägin kord, kui prohvet sai jumaliku inspiratsiooni ühel väga külmal päeval ja märkasin, et tema otsaesisest tilkus higi (kui inspiratsioon lõppes).”” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 1, hadith nr. 2)

Edastaja Aisha (kõikide usklikke ema): „Jumaliku inspiratsiooniallika edastamine Jumala apostlile toimus heade unenägude vormis, mis läksid täide nagu ere päevavalgus ja seejärel langes temale üksilduse armastus. Ta tavatses üksinda minna Hira koopasse, kus ta kummardas (vaid Ainujumalat) järjepidevalt mitu päeva, enne kui tal tekkis soov näha oma peret. Ta võttis endaga kaasa kogu reisiks vajaoleva moona ja seejärel läks tagasi oma naise Khadi˛a poole, et võtta uuesti kaasa veidi moona, kuni äkitselt tõde laskus tema peale, kui ta oli Hira koopas. Tema juurde tuli ingel ja ütles: „Iqra! (loe / õpi / retsiteeri). Prohvet vastas: „Ma ei oska!”
Prohvet lisas: „Ingel haaras minust kinni ja surus mind nii tugevasti kokku, et ma ei suutnud seda enam taluda. Siis ta laskis mu lahti ja ütles uuesti: „Iqra!” ja ma vastasin: „Ma ei oska!” Mille peale ta haaras minust uuesti kinni ja surus mind teist korda kokku, kuni ma ei suutnud seda enam taluda. Seejärel vabastas ta minu ja palus mind uuesti: „Iqra!”  ja jälle ma vastasin: „Ma ei oska (või mida ma peaksin lugema /õppima /retsiteerima)?”, mille peale ta haaras minust kolmandat korda kinni ja surus mind kokku, siis vabastas minu ja ütles: „Loe/õpi/retsiteeri oma Issanda nimel, kes on loonud, loonud inimese rippuvast klombist (embrüost – loote esimene staadium), loe/õpi/retsiteeri ja su Issand on Armuline. Ta õpetav (kirja)sule abil, õpetab inimesele seda, mida ta varem ei teadnud.” (96: 1-5) Siis pöördus Jumala apostel inspiratsiooniga tagasi ja tema süda lõi tugevasti. Ta läks Kahadi˛a juurde ja ütles: „Kata mind kinni! Kata mind kinni!“ Nad katsid ta kinni, kuni tema hirm möödus, ja pärast seda rääkis ta Kahdi˛ale kõik, mis oli juhtunud ja ütles: „Ma kardan, et minuga võib midagi juhtuda.“ Kahdi˛a vastas: „Ei iial! Jumala nimel, Jumal ei häbistaks sind kunagi. Hoia oma sugulastega häid suhteid, aita vaeseid ja puupaljaid, võta oma külalisi lahkelt vastu ja aita neid rahulikke, kes on seda väärt.”
Khadi˛a läks seejärel koos temaga oma nõbu Waraqa bin Naufal bin Asad bin Abduluzza poole, kellest oli islami eelsel ajal saanud kristlane ja kes tavatses kirjutada heebrea tähtedega. Ta kirjutas heebrea keelsest evangeeliumist niipalju, kui Jumal seda soovis. Ta oli vana mees ja oli kaotanud nägemise. Khadi˛a ütles Waraqale: "Kuula vennapoja lugu, mu nõbu.” Waraqa küsis: „ Kallis vennapoeg, mida sa oled näinud?” Jumala apostel kirjeldas kõike, mida ta oli näinud. „Tema on see, kes hoiab saladusi (ingel Gaabriel), kelle Jumal saatis Moosesele. Ma soovin, et oleksin noor ja elaksin ajani, mil sinu inimesed ajavad sind välja.” Jumala apostel küsis: „Kas nad ajavad mu välja?” Waqara vastas jaatavalt ja ütles: „Igaüht, kes tuli millegi sarnasega, nagu sina oled toonud, koheldi halvasti ja kui ma peaksin selle päevani elama, mil sind välja aetakse, siis toetaksin ma sind suuresti.” Kuid mõne päeva pärast Waraqa suri ja ka Jumalikku inspiratsiooni ei tulnud mõni aeg.
Jabir bin Abdullah Al-Ansari edastas prohveti sõnad, rääkides ilmutamises tekkinud pausist: „Kui ma kord jalutasin, kuulisin äkitselt taevast tulevat häält. Ma vaatasin üles ja nägin seda sama inglit istumas toolil taeva ja maa vahel, kes oli mind külastanud Hira koopas. Ma hakkasin teda kartma ja läksin tagasi koju ja ütlesin: „ Mässi mind (tekkidesse).” Ja siis ilmutas Jumal järgmised Koraani värsid: „O sina (Mohammed), kes sa oled mähkunud riietesse, tõuse ja hoiata (inimesi Jumala karistuse eest), ... kuni ’Ja hülga iidolid’ (74:1-5). Pärst seda, hakkas ilmutus tulema tugevalt, tihti ja regulaarselt.” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 1, hadith nr. 3)

Edastaja Said bin Jubair: „Ibn Abbas, seletades lahti Jumala ütlust: 'Ära liiguta oma keelt kiirustades selles, mis puudutab Koraani.“ (75:16), ütles: „Jumala apostel kandis ilmutust raskesti ja tavatses liigutada oma huuli (kiiresti) inspiratsiooniga.” Ibbin Abbas liigutas oma huuli öeldes: „Ma liigutan oma huuli sinu ees, nagu ma nägin Jumala apostlit oma huuli liigutamas.” Said liigutas oma huuli öeldes: „Ma liigutan oma huuli sinu ees, nagu ma nägin Ibin Abbas’i oma huuli liigutamas. Ibn Abbas lisas: „Niisiis Jumal ilmutas: 'Ära liiguta oma keelt kiirustades selles, mis puudutab Koraani. Meie asjaks on selle koostamine ja sulle (O Mohammed) selle ette kandmise võime andmine (75:16-17), mis tähendab, et Jumal paneb (Prohveti) mäletama sel ajahetkel ilmutatud osa Koraanist ja seda ette kandma. Jumala ütlus: „Ja kui me oleme selle sulle deklameereeniud (O Mohammed, Gaabrieli kaudu), siis järgi selle (Koraani) deklameeringut. (75:18) tähendab: ’Kuula seda ja ole tasa.’ ’Siis on see Meie (Jumala) ülesanne, teha see sulle selgeks.“ (75:19) tähendab: ’Siis on see Jumala ülesanne, panna sind seda ette kandma (ja selle tähendus saab iseenesest selgeks sinu keele kaudu)’. Pärast seda kuulas Jumala apostel Gaabrieli, millal iganes ta ka ei tulnud, ja pärast  tema lahkumist deklameeris seda nagu Gaabriel oli seda deklameerinud.”” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 1, hadith nr. 4)

Edastaja Ibn Abbas: „Jumala apostel (saws) oli kõigist inimestest kõige lahkem ja ta jõudis oma lahkuse tipule ramadaanikuu ajal, kui Gaabreil temaga kohtus. Gaabriel kohtus temaga igal ramadaanikuu ööl, et talle Koraani õpetada. Jumala apostel (saws) oli kõige lahkem inimene, isegi lahkem veel kui tugev kontrollimatu tuul (oma valmiduses ka soovis teha heategusid).” (Al-Bukhari – köide 1, raamat 1, hadith nr. 5)
Omar (RA) ütles: 'Ühel päeval kui me istusime koos prohvet Muhammediga (Jumala rahu ja õnnistus olgu temaga) siis tuli meie juurde üks mees, kel olid lumivalged riided ja sitikmustad juuksed. Oli aru saada, et ta ei olnud reisinud ning keegi meist ei tundnud teda. Siis ta istus prohveti (saws) juurde, pani oma põlved tema põlvede juurde, oma käelabad tema reitele ja küsis: 'Muhammed, ütle mulle, mis on islam? Prohvet (saws) vastas: 'Islam on see, kui tunnistatakse, et ei ole jumalust peale Jumala ja  Muhammad on Tema sõnumitooja, kui  tõustakse palvuseks, kui antakse almust, kui paastutakse ramadanikuul ja kui sooritatakse võimalusel palverännak Pühasse Majja (Kaaba juurde Mekas)' Mees vastas: „Õige!” ning me kõik imestasime, kuidas ta küsis ning asja õigeks kiitis. Seejärel küsis mees: 'Räägi mulle usust (imanist)!’ Prohvet (saws) vastas: 'Usk on kui usutakse Jumalasse, Tema inglitesse, Tema Raamatutesse, Tema prohvetitesse, Viimsesse Päeva ning Saatusesse- selle heasse ja halba.' Mees vastas: „Õige! Ütle, mis on usus parim?’ Prohvet (saws) vastas: 'Parim on teenida Jumalat nii, nagu sa Teda näeksid, sest  kuigi sina Teda ei näe, näeb Tema sind.' Mees küsis: 'Räägi mulle Viimsest Tunnist?'  Prohvet (saws) vastas: ‚See, kellelt küsiti teab sellest sama vähe kui küsija ise.' Mees ütles: ‚Aga anna mulle teada Selle märkidest.’ Prohvet (saws) lausus: ‚See saabub, kui orjatar sünnitab oma valitseja ning kui jaljajalgsed ja alasti lambakarjused hakkavad omavahel võistlema kõrgete ehitiste rajamises.’ Seejärel mees lahkus meie seltskonnast. Siis küsis prohvet (saws) minult: 'Omar, kas sa tead, kes oli see küsija?' Vastasin: 'Jumal ja Tema sõnumitooja teavad paremini.' Prohvet (saws) sõnas: 'See oli (ingel) Gaabriel, kes tuli teie juurde, et teile teie religiooni õpetada.' (Muslim)