Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAMI AJALUGU » Islami ajaloo daatumid ja muud dünastiad  
Islami ajaloo daatumid ja muud dünastiad

658-750 – Omaijaadid

711- maurid alustavad Tariq ibn Ziyadi juhtimisel Hispaania vallutamist

711-712 – araabia-moslemi armee ekspeditsion Induse deltasse

720 – vallutatakse Barcelona ja Norbonne

732 – Tours’i ja Poitiers lahing (Charles Marteli vastu)

750-1258 – Abassiidid

762-763 – Bagdadi loomine

800-909 – Aghlabiidid (Põhja-Aafrika – Tuneesia + Egiptus)
Harun al-Rachid (Abassiidi valitseja) lubab Ifriqiya valdused pärandatava õigusega Ibrahim ibn al-Aghlabile, oma khorassaanlasest sõjaväejuhile, iga-aastase maksu ja abassiidide ülemvõimu tunnistamise eest.

819-1005 – Samaniidid – Iraani dünastia, iidse preestrisuguvõsa alusepanijad

836 – Samarra loomine (Abassiidid)

868-905 – Tuluniidid – arabiseerunud Türgi dünastia, kes valitses Süürias, Egiptuses ja Palestiinas; alusepanija = sõjaväeori Tulun, kellest sai Abassiidide dünastia õukonnas ihukaitseväe juht

909-1171 – Fatimiidid – shiidi vastu-kalifaat Tuneesias, Egiptuses, Süürias ja Põhja-Aafrikas. Abu Abdallah al-Chiil õnnestub Aghlabiidid Ifriqiyast välja ajada. Ubaydallah al-Mahdist saab kaliif.

929 – Hispaania Omaijaadid (Abd ar-Rahman III) kuulutavad välja oma kalifaadi

945-1055 – Buyiidid – (Iraan + Iraak; shiidid) iraani dünastia

1001-1024 – Penjabi regiooni vallutamine

1017-1021 – uue religioosse koolkonna – druzide – loomine; kummardasid Fatimiidide kaliifi al-Hakimi (996-1021) kui Jumala inkarnatsiooni

1038-1157 – (Suured) Seld˛ukiidid – türgi dünastia, valitses Afganistanis, Pärsias, Anatoolias, Iraagis, Süürias ja Araabia poolsaaril; pärinesid Türgi Oghuzi kristlikust kogukonnast, kes hakkasid moslemiteks 960. aastal

(1056)1060-1147 – Almoraviidid (Al-Murabitiin, Mrabte) (I – Abdallah ibn Yassin) – berberi dünastia, mis valitses Marokos, Mauritaanias, Lääne-Al˛eerias ja Hispaanias (al-Andalus), asutasid Marrakechi (1062-1070) ja tegid sellest oma pealinna

1077-1308 – Seld˛ukiidid (Anatoolia või Rumi Seld˛ukiidid) – Anatooliast pärit Türgi dünastia (Iznik (Nicee)), Suurte Seld˛ukiidide haru

1099 – I ristisõda (1096-1099), algatajaks paavst Urbain II, lõppes ristivägede Jeruusalema vallutamisega

1133-1269 – Almohadid – berberi dünastia, mis valitses Põhja-Aafrikas (Maroko, Al˛eeria, Tuneesia, Liibüa) ja Hispaanias; al-muwahhidun (kes usuvad, et Jumal on 1); Ibn Tumart

1148 – peale Damaskuse kaotust hajub II ristisõda laiali

1169 – Saladinist (Salah ad-Din) saab Fatimiidide visiir

1189-1192 – III ristisõda

1171-1250 – Ayyubiidid
Salah ad-Din al-Ayyub (1169-1193) kukutab Fatimiidide kalifaadi, võidab tagasi Jeruusalema, viib Egiptuse taas Abassiidide kuningriigi koosseisu ja loob Ayyubiidide dünastia Egiptuse ja Süüria üle. Oma suure armulikkuse tõttu, mida ta Jeruusalema rahva vastu vallutades (1187) üles näitas, kutsuti teda „üllaks paganaks”. Ta lasi kristlased neid vigastamata minema, peale sümboolse lunaraha maksmist, samas kui viimased olid 1099. aastal linna vallutades korraldanud tõelise veresauna. 1192. aasta rahulepingu kohaselt lubas Saladin kristlastest palveränduritele vaba sissepääsu Jeruusalema pühadesse paikadesse

1202-1204 – IV ristisõda – Konstantinoopoli vallutamine ristisõdijate poolt

1206 – D˛in˛is Khan (surn.1227) tunnistatakse kõigi türgi-mongoli rahvaste ülemvalitsejaks

1215 – mongolid vallutavad Pekingi

1217-1219 – V ristisõda

1227 - D˛in˛is Khani surma järel jagatakse tema hiigelsuur impeerium ta nelja poja – Jutši, Jagatai, Ogodai (suure khani tiitli pärija) ja Tuli vahel

1228-1229 – VI ristisõda – Jeruusalem läheb tagasi ristisõdijate valdusesse

1242-1243 – mongolid purustavad Seld˛ukiidid

1244 – ristisõdijate Jeruusalema valitsemise lõpp

1245-1246 – mongolite Penjabi ekspeditsioonide algus

1248-1254 – VII ristisõda

1250-1275 (1517) – Mamlukid (Egiptus)
Mamlukid olid sõjaväeorjad, sisse toodud Lõuna-Venemaalt; nad võtsid 1250. aastal Ayyubiidide käest võimu üle Egiptuses ja Süürias

1250-1390 – Kiptšakid – Kaukaasia tšerkessid, dünastia loodud Baybari poolt

1256-1335 – Il-Khanid – mongoli dünastia, mis valitses Pärsiat, Iraaki, osasid Süüria valdusi, Ida-Anatooliat ja Kaukaasiat

1256 – Hülägü (Tuli poeg) vallutas Iraani, ründas 1258. aastal Bagdadi ja pani aluse Il-Khanide dünastiale, kes võtsid 1295. aastal vastu islami (NB! Esmakordselt ajaloos võtab vallutaja võim vabatahtlikult vastu vallutatute religiooni)

1258 – mongoli invasioon Hülägü-Khani juhtimisel, Abassiidide lõpp

1260-1277 – Baybari mamlukide dominatsioon

1260-1517 – Abassiidide fantoomkalifaat Kairos Mamlukide dominatsiooni all

1300-1923 – Osmanid
umbes 1300-1326 – Osmani valitsusaeg, pannakse alus Osmani impeeriumile

1308 – Anatoolia läheb mongolite otsevalitsuse alla

1354 – Osmanid alustavad Balkani poolsaare vallutamist

1370-1506 – Timuriidid – Timur Langi loodud dünastia
1360-1405 – Mongol Timur (1370-1405) võtab endale missiooniks taasluua mongoli impeerium; surub oma dominatsiooni peale Transoxianile, Pärsiale, Mesopotaamiale, osale Venemaast ja Anatooliale

1382 – Kaukaasia mamluk tšerkessid (1382-1389) ja sultan Barquq (1390-1399) haaravad võimu, mongolid rüüstavad Moskvat

1395 – Kuldse Hordi lagunemise algus, jagunemine erinevateks khaniriikideks: Astrahan (1466-1556), Kazan (1445-1557), Qasimov (1452-1681), Krimm (1430-1783)

1398 – mongolid vallutavad Timuri eestvedamisel India, Delhi hävitatakse

1453 – Osmanid vallutavad Konstantinoopoli

1501-1779 – Safaviidid (Iraan)
1501-1512 – šahh Ismail (1501-1524) ajab turkmenid Iraanist välja ja rajab sinna Safaviidide dünastia; duodecimani shiism saab riigi ametlikuks religiooniks

1514 – Osmanid võidavad Safaviidide käest Mesopotaamia ja Kurdistani

1516-1517 – Mamlukide Süüria ja Egiptuse alad lähevad Osmanite alla

1534-1574 – Osmanid lähevad edasi Põhja-Aafrikasse

1554 – Gruusiast saab Safaviidide provints

1555 – Safaviidide ja Osmanite sõja lõpp: Azerbajd˛an läheb Safaviidide ja Iraak Osmanite kätte

1578 – Osmanid võtavad Safaviididelt üle Gruusia ja Kurdistani

1638 – Osmanid vallutavad Bagdadi

1757 – Briti Lääne-India Kompanii kontroll Bengali üle

1768-1774 – Vene-Osmani sõda: Krimm läheb üle Venemaale

1779 – Kad˛ar Agha Muhammed vallutab Põhja-Pärsia

1786 – Teheranist saab Kad˛arite pealinn

1798-1807 – Prantsuse ekspeditsioon Egiptusesse; peale prantslaste väljaviskamist saavutab Egiptus Muhammed Ali juhtimisel oma autonoomia; 1841. aastal saab viimasest sultani eeskostel pärandusõigusega Egiptuse asekuningas

1813 – Kaukaasia läheb uuesti Venemaa alla

1830 – algab Prantsuse okupatsioon Al˛eerias

1832-1847 – Emiir Abd el-Kaderi juhtimisel võitleb Al˛eeria Prantsuse kolonisatsiooni vastu

1839-1876 - Tanzimanide reformid Osmanite impeeriumis (moderniseeritakse armee, õigus, administratsioon ja haridus)

1857-1861 – Tuneesia saab konstitutsiooni ja seega konstitutsiooniliseks monarhiaks
1858 – India kuulub Briti kroonile

1863 – Marokost saab Prantsuse protektoriaat (Beclard’i konventsioon)

1876-1877 – Osmanite konstitutsioon

1881 – Mahdi ülestõus Sudaanis

1881-1883 – Tuneesiast saab Prantsuse protektoriaat (Bardo leping ja La Marsa konventsioon)

1882-1936 – Egiptus Briti okupatsiooni all

1906 – Pärsiast saab konstitutsiooniline monarhia

1908-1909 – Noortürklased võtavad võimu oma kätte

1909-1925 – viimase Kad˛ari šahhi (Ahmed Mirza Šahh) valitsemisaeg (Iraan)  

1914-1918 – I Maailmasõda; Osmani impeerium toetab keskvõime

1916 – Sykes-Picot leping - Inglismaa ja Prantsusmaa jagavad omavahel Lähis-Ida; Inglismaa taganeb eelnevast lepingust araablastega, kellele oli lubatud oma vaba riik, kui nood aitavad Liitlasi Osmanite impeeriumi vastu

1917 – Balfouri deklaratsioon – britid lubavad sionistlikul liikumisel teostada Palestiinas „jewish homeland” projekti, kuid riigi loomist ei lubata

1920 – Rahvaste Ühendus annab Suur Britannia valdusesse Palestiina, Iraagi ja Transjordaania mandaadi, Prantsusmaale Süüria ja Liibanoni oma

1921 – Reza Khani riigipööre Iraanis

1922 – sultanaadi tühistamine (Türgi)

1923 – Türgi Vabariigi väljakuulutamine, presidendiks saab Mustapha Kemal Atatürk

1924 – kalifaadi tühistamine (Türgi)

1925 – Reza Khanist saab šahh – Reza Khan Pahlavi (Iraan)

1928 – Hassan al-Banna loob Egiptuses liikumise „Vennad moslemid”

1932 – Saudi Araabia loomine

1939-1945 – II Maailmasõda

1945-1947 – II Maailmasõja järgselt iseseisvuvad India, Transjordaania, Süüria ja Liibanon (1946), luuakse Pakistan (1947), kuulutatakse välja Indoneesia Vabariik (1945) ja moodustatakse Araabia Liiga (1945)

1948 – rahvusvaheliste lepingute vastaselt luuakse Iisraeli riik; esimene iisraeli-araabia sõda

1952 – „Patriootlike Ohvitseride” putš Egiptuses kindral Negibi ja kolonel Gamal Abdel Nasseri juhtimisel; tehakse lõpp monarhiale (1922-1952)

1956 – Iisraeli Siinai kampaania

1956-1957 – Maroko, Tuneesia ja Malaisa saavutavad autonoomia

1958 – putš Iraagis kõrvaldab võimult monarhia (1921-1958), kuulutatakse välja Iraagi Vabariik

1958-1961 – Egiptus ja Süüria ühinevad Araabia Ühendvabariigi loomiseks

1962 – Al˛eeria vabadussõja lõpp (1954-1962) Prantsusmaa vastu, Jeemenis kuulutatakse peale imaam Ahmadi (1948-1962) surma välja Jeemeni Araabiavabariik

1967 – Kuue Päeva sõda Iisraeliga, Iisrael okupeerib Gaza

1967 – kuulutatakse välja Lõuna-Jeemeni Rahvavabariik (millest saab hiljem Jeemeni Demokraatlik Rahvavabariik)

1968 – Indoneesia presidendiks saab kindral Suharto

1969 – Liibüas leiab aset Muammar al-Kadhafi poolt juhitud sõjaväeputš

1972 – Ida-Pakistanis luuakse uus riik – Bagladesh

1973 – Kippuri sõda Iisraeliga

1975-1990 – Liibanoni kodusõda

1978-1979 – islamirevolutsioon Iraanis; luuakse Iraani Islamivabariik, presidendiks saab ayatollah Ruhollah Khomeiny

1978-1979 – Camp Davidi kokkulepe – rahuleping Iisraeli ja Egiptuse vahel, mis näeb ette Egiptuse isoleerimist muust araabiamaailmast

1979-1988 – Nõukogude Liidu okupatsioon Afganistanis

1980-1988 – Iraani ja Iraagi sõda (I Lahesõda)

1990 – Lõuna- ja Põhja-Jeemen ühinevad, moodustatakse Jeemeni Vabariik

1991 – (II) Lahesõda; rahvusvaheline liit USA juhtimisel sunnib Iraaki Kuveidi aladelt lahkuma; alustatakse uusi läbirääkimisi Iisraeli ja tema naabrite (eelkõige Palestiina) vahel

1993 – Palestiina-Iisraeli vaheline Oslo leping

1994 – Iisrael ja Palestiina Vabastusorganisatsioon jõudsid kokkuleppele Gaza tsooni evakueerimises, välja arvatud juudiasustustega aladelt; läbirääkimised peaaegu katkestatud, kui üks juudist Läänekalda elanik tulistas Hebroni linnas palvetavate moslemite pihta ning tappis 29 inimest

1995 – II Oslo leping (Egiptuses), mille kohaselt jaotati Läänekallas kolmeks tsooniks (7% Palestiinale, 21% ühiskontrolli, 72% jäi Iisraeli alla); juudiäärmuslane mõrvab Iisraeli peaministri Yizhak Rabini

2000 – II Intifada – peale 21. aastat tõmbab Iisrael oma väed Liibanonist välja; terve maailm šokeeritud Iisraeli sõdurite poolt Gaza sektoris maha lastud pisikese poisi (Muhammed al-Durrah) pärast

2002 – Iisrael vallutab uuesti osaliselt vabastatud Läänekalda

2003 – rahvusvaheline USA, Suur Britannia, Austraalia ja Poola liit tungib sisse Iraaki, ettekäändes riigi tuuma- ja keemiarelva olemasolu; olukord on kujunenud USAle teiseks Vietnami sõjaks

2004 – sureb Palestiina juht Yassir Arafat

2005 – Iisrael evakueerib Gaza okupeeritud tsooni, maa tagastataske palestiinlastele