Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Kelly lugu  
- Kelly lugu

„Mis mõttes? Mis moslem? Ei taha neid kaltsupeadest terroriste siia!" öeldi mulle, kui julgesin lähimaid sõpru oma mõtetest ja viimastest seiklustest informeerida. Olen kasvanud peres, kus suguvõsa üks pool on ateistlik ja teine kristlik, seega islam tuli me perre iseenesest üllatusena.

Islam tekitas minus huvi juba seitsmendas või kaheksandas klassis. Mäletan hästi, kuidas ajaloo tunnis sai õpitud Araabiat ja loomulikult puutusime seetõttu kokku ka islamiga. Õpetaja rääkis pikalt mingil kindlal teemal, aga mina vajusin mõttesse ja jõllitasin õpikus olevat pilti Koraanist. Huvitav, et keegi kuskil seal kaugel saab reaalselt nendest kaartest ja joontest aru, mis siin pildil on... Ja tagurpidi lausa! Mis siin üldse kirjas on? Sellised olid minu mõtted, kui esimest korda pilti Koraanist silmitsesin. Sealt sai mu huvi araabia keele ja kultuuri vastu alguse. Tähestiku suutsin küll ära õppida, aga kirjutada neid ei mõistnud ja edasi liikuda samuti mitte.

Sel aastal tutvusin aga internetiavarustes ühe meessoost moslemiga, kellega samal esimesel päeval veel Jumala eksistentsi üle vaieldud sai ja kelle eluviisiga ma tahes-tahtmata kokku puutusin. Käis ta ju ometi viis korda päevas palvetamas ja veetis mõned päevad üldse mošees. Nii sain ma pikkamisi terve suve jooksul islami suhtes tasapisi targemaks ja endal tekkis ka suurem huvi, sest nagu eespool mainitud, sai kogu huvi alguse just Koraanist. Lõpuks ei osanud mu küsimustele vastanud jordaanlane mind vajaliku võõrkeele oskuse puudulikkuse tõttu enam aidata ja andis mulle tõuke Eestis olevate moslemitega tutvust teha ja mošeed külastada.

Olin olnud noorena kristlane, kuid see ei tundunud minu jaoks päris õige ja ütlesin sellest lahti, st nimetasin end ateistiks. Jõudsin imelikul kombel enne islamit veel satanismi uurida, kuid see tundus hoopis segane. Tutvudes esialgu islamiga, olin üpriski tõrjuv, sest see oli midagi uut, millest Eestis palju kuulda ei olnud. Aga ajapikku suutsin ma sellesse kiinduda ja mida aega edasi, seda rohkem armusin islamisse kui eluviisi.

Sõbrad ja vanemad reageerisid minu huvile alguses aga vastupidi, kui mina tundnud olin. Esimesena öeldi otsekohe üks suur rasvane EI ja keelati absoluutselt kõik islamiga seonduv kodus ära. Eks kõik konverdid läbivad alguses ühe suure seikluse, Jumal testib meid kõiki. Tänu Jumalale jõudsin aga siiski õigele teele, mida soovin ka kõigile teile. Salam!