Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » KORAAN » Kuidas õppida Koraani?  
Kuidas õppida Koraani?
21 nõuannet Jumala sõna pähe õppimiseks

Autor: Šeik Abdallah Basfar
 
 
SISSEJUHATUS

Jumal ise lihtsustab meie jaoks Koraani õppimise. Ta on meisse sisestanud armastuse Oma raamatu nagu ka oma prohvetite ja pühade paikade vastu. Kas olete näinud kaadreid sellest, kuidas inimesed Kaabat nähes nutma puhkevad või kuidas Koraani retsiteerijad nuuksuvad ja kuidas neil pisarad mööda põski alla voolavad? Nii noored kui vanad, nii mehed kui naised – kõik moslemid sooviksid pähe õppida kasvõi osa Koraanist, kui mitte tervet Koraani. Meie Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud, et rind, milles pole Koraani, on nagu tühi maja. Ta (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles ka: „Jumalal on perekond.“ „Kes nad on?“ küsiti temalt. Ta vastas: „Koraani rahvas on Tema perekond ja inimesed.“ Mitte meie ei otsusta Koraani õppida, vaid Jumal valib, kellele Ta oma raamatut õpetab. Jumal ütleb: „Me oleme andnud Raamatu neile, kelle oleme Oma sulaste hulgast välja valinud.“ Koraaniga, mis on su südames, kaitseb Jumal sind kõiksuguste haiguste, õnnetuste jne eest. Mõned hadiithid on ka edastanud, et kes õpib nooruses Koraani, selle liha, vere ja luudega laseb Jumal Koraanil üheks saada ja ta tõuseb üles koos kõrgete inglitega. Kes aga õpib Koraani vanana, saab väga kõrge tasu, sest tema jaoks on see raskem. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Parim teie hulgast on see, kes on Koraani õppinud ja seda õpetab.“ Aga kuidas siis alustada? Kuidas Koraani õppida?

 

1.      TAHE

Kui ma soovin Koraani õppida, siis peab see olema tahe, mis tuleb minu sügavaimast südamesopist. Mitte keegi ei tohi sellist asja peale suruda, sest kui sunnitakse, siis võin ühte lehte kasvõi tuhat korda lugeda, aga meelde ei jää ikka midagi. Loomulikult on lubatud inimesi innustada Koraani õppima, aga kohustada ei tohi. Seega kõigepealt peab olema raudne ja sügav tahe Koraani õppida.

 

2.      KAVATSUS

Igaüks, kellel on plaanis Koraani õppida, peaks kõigepealt endalt küsima, miks ta seda teha soovib. Kui õpin selleks, et Jumal minuga rahul oleks, on see hea. Kui aga ma annan endale aru, et minu motivatsioon on hoopis midagi muud, mis on seotud maapealse eluga, siis pean ma teadma, et see on vale viis Koraani õppimiseks. Ma pean oma kavatsust uuendama ja õppima vaid Jumala rahuloluks, sest kolme esimese põrgusse siseneja hulgas on inimene, kes õppis Koraani vaid selleks, et teised ütleksid, et ta Koraani tunneb. Seega peab meie kavatsus olema puhas ja seda kavatsust tuleks ka aeg ajalt uuendada (st oma süda taas kord läbi katsuda ja selgusele jõuda, miks ma seda teen). Mida rohkem me Koraani õpime, seda rohkem inimesed meid innustavad ja imetlevad ja seega võime väga lihtsalt õigelt teelt kõrvale kalduda. Võib juhtuda, et tahame kiiremini õppida selleks, et kui järgmine kord meie käest küsitakse, kui kaugel me oleme, võiksime uhkusega öelda, et oleme vahepeal juba nii ja nii palju juurde õppinud.

Omar ibn Al-Khattab (رضي اﷲ عنه) on edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Tõesti, meie tegusid tasustatakse vaid kavatsuse järgi ja igaüks saab tasu selle järgi, mida ta kavatses.“ Ibn Abbas (رضي اﷲ عنه) ütles: „Inimene õpib vastavalt oma kavatsusele.“

 
3. JUMALAKARTLIKKUS

Koraani õppimise eelduseks on ka jumalakartlikkus ja see, et hoiame kogu oma keha (käed, jalad, keele, silmad jne) pattudest eemal. Südame pattude hulgast võiksime nimetada uhkust ja kadedust. Kuidas võikski Jumal Oma sulasele Oma sõna õpetada, kui Ta näeb, et sulase südames selline praht on?

Nende asjade hulgas, mis meil keelt talitseda aitavad, on näiteks vabatahtlik paast. Aeg möödub kiiresti ja me ei ole nii veetnud oma noorust mõttetutele asjadele kulutades, mõttetutest asjadest rääkides, televiisorist mõttetuid asju vaadates või Internetis mõttetutel veebilehtedel istudes, sest on ju teada, et iga paastuv inimene püüab juba alateadlikult rohkem end Jumalale ja vähem maistele asjadele pühendada. Võrrelgem aega, mis me muidu veedame sõpradega mõttetut juttu ajades ajaga, mille kulutame Jumala sõnale. Imaam Shafi’i (Jumal olgu temaga rahul) on öelnud: „Kord kaebasin ma Wakile oma halva mälu üle ja ta soovitas mul pattudest vabaneda, öeldes: „Tea, et teadus on valgus ja Jumala valgust ei anta patustele.“

 

3.      SÜDAME MÕTTETUSTEST TÜHJENDAMINE

Inimene, kes tõesti soovib Koraani õppida, peaks seadma selle oma prioriteediks. Ta peaks sellest mõtlema ka väljaspool selleks seatud aega, tema süda peaks Koraani küljes rippuma, ta peaks olema koraanitunni ootusest püsimatu. Kui Jumal Oma sulast taolises seisukorras näeb, aitab Ta tal Koraani õppida. Kui moslemid kurdavad, et nad ei suuda Koraani õppida või et see on liiga raske, siis üheks peamiseks põhjuseks on see, et nad ei ole piisavalt Koraani õppimisele keskendunud ja nende süda on liialt igasuguseid maiseid asju täis.

 

4.      TUNNE, ARMASTA JA AUSTA KORAANI

Kui tunned midagi, siis võid seda ka armastada; kui ignoreerid midagi, siis võib sellest saada su vaenlane. Just see on põhjuseks, miks iga moslem peaks väga hoolitsema selle eest, et Koraani tunda, armastada ja austada. Me peame tundma Koraani, et teada, mida see sisaldab ja selle järgi elada oskama. Me peame armastama Koraani ja neid, kes Koraani armastavad. Me peame austama Koraani, sest see ei ole tavaline raamat, see on Jumala sõna. Me ei tohi Koraani ükskõik kuhu panna, sellele midagi asetada. Kui Jumal näeb, et Ta sulane hoolitseb Tema sõna eest ja austab seda, aitab Ta tal seda ka meelde jätta.

 

5.      LUGEMINE JA HÄÄLDUSE PARANDAMINE

Kord aastas retsiteeris Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) kogu ilmutuse ingel Gabrielile ette. Sel aastal, kui ta suri, retsiteeris ta kaks korda. Kui Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم), kelle kaudu Jumal meile Koraani ilmutas ja kellele Jumal ise Koraani õpetas, pidi seda kordama ja õppima, siis mida rääkida veel meist, tavalistest moslemitest? Enne kui üht lehekülge Koraanist õppima hakata, peaks selle oma koraaniõpetajale ette lugema, et ta meie retisteerimisvigu parandaks ja me valesti ei õpiks. Statistiliselt õpib see inimene, kes enne õppima asumist lehekülje läbi loeb ja oma retsiteerimisevead parandada laseb, kaks korda kiiremini kui see, kes seda ei tee. Kui koraaniõpetajat käepärast ei ole, siis peame professionaalse retsiteeria audiot kuulama, enne kui õppima asume. Väga oluline on, et kõigepealt õpiksime kõiki araabia tähti korrektselt hääldama; et teeksime vahet däälil ja daadil, siinil ja saadil, zäil ja zaal jne. Selle jaoks peaks kindlasti pöörduma kellegi õpetaja poole, sest me ei pruugi oma hääldusvigadest ise teadlikud olla. Audiod ei ole siin piisavaks abiks, kuna nad ei vasta ega paranda vigu. On ka väga oluline, et koraaniõpetaja oma õpilast innustaks, et õpilasel tekiks tahe ikka edasi ja edasi õppida, kuni viimaks terve Koraan peas on.

 

6.      PARIM VANUS KORAANI ÕPPIMISEKS

Parim vanus Koraani õppimiseks olevat 5-23 aastat. Mida noorem on õpilane, seda parem see on, sest seda efektiivsemalt töötab ta mälu. See muidugi ei tähenda, et kui ma olen juba 25-aastane (või veelgi vanem), siis võin käega lüüa ja öelda, et ma ei saagi enam Koraani õppida – olen liiga vana. Olgu teile teadmiseks ja innustuseks, et tunnen üht venda, kes üle 50-aastasena õppis ära pool Koraani ja seda vaid mõne kuuga! Kõik sõltub Jumalast ja meie endi innukusest ja tahtest.

 

7.      LEIA PARIM HETK

Koraani soovitatakse õppida veidi enne fad˛ri palvet ja vahetult peale fad˛ri palvet kuni päikesetõusuni, kuna need on islamikogukonna jaoks õnnistatud hetked.

 

8.      LEIA HEA KOHT

Õppimiseks tuleb leida hea koht. Vältida tuleks avatud ja laiu kohti nagu tänav, mets jne. See võib lugemiseks hea olla, aga pähe õppimiseks mitte. Eelistada tuleks kohti, mis on suletud, kuid hästi õhutatud. Parim koht on muidugi mõista mošee, kuna seal ei leia meie silmad midagi keelatut ega segavat. Parim oleks õppida iga suura eri kohas – selle koha tunnetus võib meid hiljem meenutamisel ja retsiteerimisel aidata. Soovitatav on Koraani õppimise ajal juua ka Zam-Zami vett, muidugi mõista siis kavatsusega Koraani õppida, mitte lihtsalt janu kustutada. Nii tegid meie jumalakartlikud eelkäijad.

 

9.      JÄÄ KESKENDUNUKS

Mu silmad jälgivad Koraani, mu suu retsiteerib, mu kõrvad kuulavad, aga mu süda tegeleb muuga – isegi kui ma nii sadu kordi kordan, on võimatu midagi selgeks saada. Teine oluline asi on endale meelde jätta, et kui kord olen alustanud ühe suura õppimist, siis ei tohi ma endale sisendada, et see on raske või ma ei saa hakkama, sest siis jääbki see mulle pähe kummitama ja õppimine muutub tõepoolest keeruliseks. Ma suudan, sest Jumal on minuga, kui ma tõesti tahan õppida!

 
10. KORRUTAMINE TEEB MEISTRIKS

Peale seda, kui olen ühe lehekülje Koraanist pähe õppinud, kordan ma seda 50-100 korda (!!!), et see mulle tõesti pähe kuluks. Muide, kui usbekid Koraani õpivad, kordavad nad ühte lehekülge 300 korda!!! Igaüks õpib omal kiirusel, aga kordama peame me kõik, et meile õpitu ilusti meelde kuluks.

 
11. TÕMBAN PLIIATSIGA ALLA SÕNAD, MIS KIPUVAD UNUNEMA

Kui mõni sõna kipub mõnda koraanivärssi õppides ununema, siis tõmban talle pliiatsiga joone alla ja iga kord, kui oma retsiteerimisega sinna kohta jõuan, kordan seda sõna mitu korda.

 
12. ÕPI ALATI SAMAST VÄLJAANDEST

Paljud inimesed on visuaalsed õppijad, see tähendab, et kui nad midagi pähe õpivad ja siis õpitut retsiteerivad, on neil silme ees pilt raamatu leheküljest, kust nad seda teksti alguses lugesid. Nad põhimõtteliselt loevad mõttes maha. Seega on äärmiselt oluline, et me õppides kasutaksime alati sama Koraani väljaannet, et värsside ja lehekülgede asetust mitte muuta ja sellega oma visuaalset mälu häirida.

 
13. RETSITEERI VALJUL JA KAUNIL HÄÄLEL

Koraani õppides peaksin alati retsiteerima valjul häälel, et mu kõrvad ka seda kuuleksid, mida ma õpin ja seega saaksin ära kasutada oma auditiivset mälu.

Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Ära ole nende hulgast, kes ei kaunista Koraani retsiteerimiseks oma häält.“ Samuti on Koraani õppimisel soovitatud kasutada teatud meloodiat – kui sõna ära ununeb, võib meloodia meile selle meelde tuletada.

 
14. MÕISTA ÕPITU TÄHENDUST

Kui ma ei ole araablane, siis loen Koraani õppides kindlasti ka tõlget juurde ja püüan tõlke ja originaali omavahel kokku viia. Kasuks tuleb ka tafsiiri ehk Koraani selgituse lugemine. See kõik aitab kaasa ka meie araabia keele õppele. Tähelepanu tuleks pöörata ka sarnasustele – kolmandik koraanivärsse on sarnased, seega peaksime Koraani õppides vaatama ka neid värsse, mis meie konkreetse õpitava värsiga sarnanevad.

 
15. KORDAMINE ON TARKUSE EMA

Koraani õppimise juures on väga tähtis, et me pidevalt seda kordaksime, mis meil juba Koraanist õpitud on, et seda mitte unustada. Mis kasu on sellest, kui me oma õppimisega edasi jõuame, aga samas need osad Koraanist unustame, mis meil juba selged olid. See on sama, kui ühe käega maja ehitamine ja teisega maha lõhkumine. Parim viis Koraani kordamiseks on selle palvetes retsiteerimine. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Häda sellele, kes ütleb: „Olen unustanud selle ja selle koraanivärsi,“ sest tõesti, Jumal on see, kes paneb meid unustama (kui me õpitut ignoreerime). Peate seda tihti retsiteerima, sest Koraan põgeneb inimese südamest kiiremini kui kaamelid (kui nad vabaks lastakse).“

Teine asi, mida teha saame, on see, et kui hakkame mõnda suurat edasi õppima, siis enne uue õppimist kordame kõik vana üle. Isegi kui suura on väga pikk ja oletame, et oleme juba õppinud kümme lehekülge ja kaks lehekülge on veel jäänud, siis kõigepealt ma retsiteerin kordamiseks need kümme lehekülge ja alles siis alustan uue leheküljega. See aitab kaasa ka uue õppimisele, kuna oleme palju rohkem motiveeritud, kui näeme, et meil on juba palju teadmisi ees ja palju pole enam lõpuni jäänud.

 
16. KINDEL KORAANITUNNI AEG

Kõige arukam oleks valida mingi kindel aeg, mille reserveerime iga päev (või teatud arv kordi nädalas) just nimelt Koraani õppimiseks, justnagu käiksime me koolis. Peame iseendaga ranged olema ja mitte muutuma laisaks, mõeldes, et täna ei ole mul aega või on liiga palju muid asju teha. Mis on meie prioriteedid siin elus? Ei ole võimalik, et ükski moslem oleks nii hõivatud, et ta ei saaks iga päev oma ajast kasvõi 30 minutit Koraani õppimisele pühendada. Vaheajal või puhkuse ajal peaksime muidugi oma koraaniõpet veelgi intensiivistama. Mõistlik on koostada ka programm kuuks ajaks ette ja kuu aja möödudes end kontrollida, kas olen oma programmi täitnud.

 
18. TEEN DUAASID

Tahan Koraani õppida! Kes suudaks mind mu eesmärgi täitmisel aidata? Loomulikult Jumal, kes siis veel! Ei õpetajad, kool, vanemad, abikaasa, mitte keegi ei suuda mind aidata, kui Jumal mind ei aita. Seega peaksin selleks ettevõtmiseks abi paluma just Jumalalt. Paluma peaksin ma siiralt ja näidates üles tahet õppida. Jumal on öelnud: „Paluge Mind, Ma vastan teile.“

 
17. VAID JÄRJEKINDLUS VIIB SIHILE

Mõnikord moslemid õpivad ära kümme hizbi, kakskümmend hizbi Koraanist ja siis ei õpi enam midagi. Kui neilt küsida, miks nad enam ei õpi, ütlevad nad, et tehke mulle duaasid, et Jumal mind edasi aitaks. Muidugi teeme me neile duaasid, aga kõige tähtsam on, et see inimene ise tahaks edasi õppida ja siiralt Jumalalt selleks abi paluks. Kui meil on teatud ajal rohkem tööd või õppimist ja me ei suuda nii palju Koraani igapäevaselt õppida, siis peaksime õpitavat kogust natuke mõneks ajaks vähendama, aga mitte lihtsalt alla andma ja üldse enam mitte õppima. Järjekindlalt natukese hea tegemine on parem, kui üks kord hästi palju hea tegemine.

 
18. ÕPITU PRAKTIKASSE RAKENDAMINE

Peame püüdma nii palju kui võimalik seda, mis õppinud oleme, ka praktikasse rakendada; ka see aitab meil õpitut meelde jätta. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastel oli kombeks kohe uus õpitud värss ka praktikasse rakendada ja selle järgi elama hakata. Kui Koraani retsiteeriti, siis niipea, kui nad kuulsid „Jää äjjuhä llädhiinä ämänu ...“ („Oo teie, kes te usute ...“), olid nad kui üks suur kõrv ja ootasid Jumala käsku, et seda koheselt täitma asuda.

 
19. ÕPITU EDASI ÕPETAMINE

On edastatud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Parim teie hulgast on see, kes on Koraani õppinud ja seda õpetab.“ Me ei pea ootama, kuni oleme kogu Koraani pähe õppinud, et oma teadmisi edasi andma hakata. Võin õpetada näiteks mõned retsiteerimisreeglid algajatele. Minu professor ütles mulle kunagi, et teadlase väärtus ei peitu mitte tema teadmiste hulgas, vaid tema õpilastes, kes neid teadmisi edasi kannavad.

 
KOKKUVÕTE

Kas sul tekkis tunne, et peaks endale pisikese programmi koostama, mille järgi Koraani õppima asuda? Mitte keegi ei sunni, ma ise valin tempo ja hulga, aga peaasi, et ma järjekindlalt ja püsivalt asjaga tegelen. Ärgem viitkem niisama aega, sest elu on lühike, aeg möödub ruttu ja Koraani õppimine on õnnistus, mida pole kahjuks kõigile antud. Seega, tõestame Jumalale, et oleme väärt Tema sõnumit oma südames kandma!

Vahel me õpime ja vahel unustame, aga igas asjas, mille Jumal on loonud, on tarkus ja Koraani unustamise tarkus on see, et see tuletab meile meelde, et peaksime seda pidevalt kordama ja sellega kogu aeg tegelema.

Koraani õppimiseks on vaja palju kannatlikkust, enesekontrolli ja järjepidevust, kuna see ei ole sugugi lihtne ettevõtmine. Aga ma suudan! Suudan kanda endas seda Jumala kingitust, tõelist varandust!