Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » PUHTUS » - Naiste ümberlõikamine  
- Naiste ümberlõikamine
SISSEJUHATUS

On üsna tavaline, et naiste suguelundite lõikamist[1] seostatakse peaaegu ainult islamiga. Kuigi paljud neist, kes selle barbarliku teo läbiviimisega tegelevad väidavad, et see on islamiga seotud, on islam sellest õudusest süütu. Islam ei nõua ega kiida kuidagi taolisi tegusid heaks; tegemist on kultuuriliste ja mitte islamlike tavadega. Amnesty International kinnitab: „Naiste suguorganite lõikamise tava on vanem kui islam; enamik moslemeid seda ei praktiseeri, kuid see on jõudnud religioossesse dimensiooni.“[2] The Female Genital Cutting Education and Networking Project kirjeldab antud fenomeni järgnevalt: „... see ei ole islami traditsioon. Naiste suguelundite lõikamine on kultuuride- ja religioonidevaheline rituaal. Aafrikas ja Lähis-Idas teevad seda moslemid, kopti kristlased, erinevad pärismaalaste grupid, protestandid, katoliiklased ja paljud teised.“[3] Üks judaismi sekt – falašad – lõikavad samuti nii mehed kui ka naised ümber.[4]

 
MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI KOHASELT

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on üle maailma hinnanguliselt 100 kuni 140 miljonit tüdrukut ja naist, kes peavad leppima ümberlõikamise ehk väliste suguorganite sandistamise tagajärgedega. Protseduur on rahvusvaheliselt tunnistatud tüdrukute ja naiste inimõiguste rikkumiseks.
Samuti peegeldab see WHO sõnul sügavalt juurdunud sugudevahelist ebavõrdsust ning kujutab endast naiste diskrimineerimise ekstreemset vormi, ühtlasi ka laste õiguste rikkumist ja väärkohtlemist.

WHO järgi hõlmab naiste ümberlõikamine protseduure, millega tahtlikult moonutatakse või sandistatakse naiste väliseid suguorganeid mittemeditsiinilistel põhjustel. Protseduur võib põhjustada ägedat verejooksu ja probleeme urineerimisel, samuti hilisemaid sünnituskomplikatsioone ja vastsündinute surma.

Kuna sageli teostatakse ümberlõikamist ilma tuimestuseta, ebahügieenilistes tingimustes ning ilma anatoomia- või meditsiiniteadmisteta, võib see põhjustada naistele tõsiseid terviseprobleeme või isegi lõppeda surmaga.

Aafrikas on selle sandistava protseduuri läbi teinud hinnanguliselt 92 miljonit tüdrukut. WHO andmetel harrastatakse naiste ümberlõikamist lisaks Aafrikale ka mõnedes Aasia riikides, Kesk-Idas ning ka teatud sisserännanute guppide seas nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.

Ainuüksi Euroopa Liidu riikides võib olla ohustatud hinnanguliselt 500 000 tüdrukut ja naist.

Seksuaaltervise uuringutega tegelev Guttmacher Institute kirjutas 1997. aastal, et naiste väliste suguelundite osalist või täielikku äralõikamist on vähemalt 28 Aafrika riigis, peamiselt mandri keskosas, sajandeid praktiseeritud.

Lõuna-Aafrikas ega Põhja-Aafrika araabiakeelsete rahvaste seas, välja arvatud Egiptuses, sellist tava ei esine. Naiste ümberlõikamist harrastavad seejuures nii moslemid, kristlased, animistid kui ka ühe juudi sekti liikmed, kuigi ükski religioon sellist rituaali ei nõua.

Sageli arvatakse ekslikult, et naiste ümberlõikamine on seotud islamiusuga, kuid ei Koraan ega Prohvet Muhammedi (saws) ütluste kogu ei sisalda otsest üleskutset ümberlõikamisele.

Guttmacher Institute kirjutas samuti, et Kesk-Aafrika Vabariigi, Cote d’Ivoire’i, Egiptuse, Eritrea, Mali ja Sudaani kohta kogutud andmete põhjal on neis riikides tervelt 43 kuni 97 protsenti viljakas eas naisi ümber lõigatud.

Somaalias, kust on pärit ka praegu populaarse filmi «Kõrbelill» kangelanna, supermodell Waris Dirie, võib aga ümberlõigatud naiste osakaal ulatuda 98 protsendini.

Enamasti viiakse protseduur läbi 4 - 12-aastaselt, kuid mõnes riigis ka juba mõnekuuselt. Võimalik on aga ümberlõikamine isegi naise esimese raseduse ajal. Ühe uuringu andmetel võib 20-25 protsenti Põhja-Sudaani viljatusjuhtudest olla seotud väliste suguelundite kinniõmblemisega.

Kui enne sünnitust pole ümberlõigatud ja kinniõmmeldud naist uuesti lahti lõigatud, võib see takistada sünnitustegevust, põhjustada nii emale kui lapsele potentsiaalselt eluohtlikke komplikatsioone.

Kliitori ja teiste tundlike kudede amputeerimine vähendab kahtlemata naise võimet kogeda seksuaalset naudingut. Ümberlõigatud naise jaoks on vahekord suure tõenäosusega valulik, kuna tema tupeava on äärmiselt väike ning seda ümbritsevad ümberlõigatud koed väheelastsed. Vahekorra ajal võib esineda veritsust, samuti võib vahekorra võimaldamiseks vaja minna armi lahtilõikamist.

Samuti võib naiste ümberlõikamine teha vahekorra ebarahuldavaks ka meeste jaoks. Näiteks 300 polügaamset Sudaani meest hõlmanud uuring selgitas välja, et 266 neist eelistas selgelt ümberlõikamata naist ning 60 meest tunnistas, et oli võtnud teise, ümberlõikamata naise just sel põhjusel, et esimese naisega muutus vahekord iga sünnituse järel üha keerulisemaks, kuna armistunud tupeava muutus üha vähem elastseks.

Miks siis seda ikkagi tehakse? WHO järgi on tegemist kultuuriliste, usuliste ja sotsiaalsete faktorite koosmõjuga. Tavaliselt saab määravaks sotsiaalne surve teha nii, nagu teised teevad. Naiste ümberlõikamist peetakse sageli osaks tüdruku õigest kasvatusest.

Samuti seostatakse ümberlõikamist õige, kombeka seksuaalse käitumisega, kus naine on abielludes süütu ega murra mehele hiljem truudust - nimelt usutakse, et ümberlõikamine vähendab naise seksuaaltungi, aidates seeläbi ennetada abieluväliseid suhteid.

 
NAISTE ÜMBERLÕIKAMISE TÜÜBID

Naiste suguelundite lõikamine on „termin, mida kasutatakse igasuguse praktika kohta, mis kujutab endast naiste välissuguelundite eemaldamist või muutmist“.[5] Neid on kolme peamist tüüpi[6] ja üks lisatüüp:

1. Kõige leebem naiste ümberlõikamise tüüp kujutab endast kliitori eesnaha eemaldamist või avamist, mille tulemusena kliitori pea välja paistab. United Nations Population Fundi sõnul on see naiste suguelundite lõikamise tüüp võrreldav meeste ümberlõikamisega.[7] Seda võidakse nimetada ka „sunna ümberlõikamiseks“, kuna moslemid, kes usuvad, et islami seaduse järgi on naiste ümberlõikamine sunna, praktiseerivad just taolist ümberlõikamist.

2. Teiseks variandiks onkliitori ja väikeste häbememokkade osaline või täielik eemaldamine, mis võib hõlmata ka suurte, tupeava ümbritsevate häbememokkade eemaldamist.

3. Kolmas – kõige ekstreemsem naiste ümberlõikamine – kujutab endast kliitori ja nii väikeste kui ka suurte häbememokkade täielikku eemaldamist ning tupeava kitsendamist. Osa tupest kas õmmeldakse või hoitakse muul viisil kinni seni, kuni kude on kokku kasvanud. Alles jäetakse vaid väike pliiatsilaiune ava, et võimaldada uriini ja menstruaalvere väljumist. Seda nimetatakse voorusevöö panekuks või päritolu järgi „vaarao ümberlõikuseks“. Ümberlõikamisega kaasneva väliste suguelundite kinniõmblemise tagajärjeks võivad olla sagedased kuseteede infektsioonid, põiekivid, takistatud menstruaalvere väljavool ja sellest tingitud suguteede infektsioonid, madalam viljakus või koguni viljatus.

4. Neljanda tüübi alla kategoriseeritakse kõik ülejäänud naiste suguelundite muutmised nagu näiteks orade paigaldamine; kliitori ja/või häbememokkade augustamine või muul viisil lõikumine; kliitori ja/või häbememokkade venitamine; kliitori ja ümbritsevate kudede hävitamine põletamise teel; tupe ja seda ümbritsevate kudede lõikumine, kraapimine jmt; söövitavate ainete ja taimede tuppe sisestamine.

 
KUS NAISI ÜMBER LÕIGATAKSE?

Üle kogu maailma praktiseeritakse erineval viisil naiste ümberlõikamist, kuid kõige levinum on see Aafrikas, Saharast lõunasse jäävas piirkonnas, mis ulatub Senegalist Somaaliani. Naiste ümberlõikamist eksisteerib ka Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias ja Malaisias. Kolmanda tüübi ümberlõikamist praktiseeritakse ainult Somaalias, Sudaanis ja Lõuna-Egiptuses, kui välja arvata mõned piirkonnad Malis ja Nigeerias. Mõnedes ühiskondades, nagu näiteks Somaalias, Eritreas ja Etioopias, lõigatakse peaaegu kõik naised kolmanda tüübi järgi ümber. Põhjuseid on väga erinevaid, alates sellest, et naist peetakse ebapuhtaks, kui ta kliitorit eemaldatud ei ole kuni selleni välja, et tuleb naised kuni abieluni vooruslikud hoida. Taoline traditsioon on nendes ühiskondades juba väga vana ja selle hülgamisel kardetakse naiste hooramisele pöördumist. Naisel, kes pole ümber lõigatud, võib olla väga raske mehele saada; teda võidakse isegi lihtsalt hooramises süüdistada. Kui naiste ümberlõikamistraditsiooni ei järgita, võib perekond oma aust ilma jääda.

Uskumatu, aga tõsi – naiste ümberlõikamist praktiseeriti ka Põhja-Ameerikas, eriti just USAs. Nii esimese, teise kui ka kolmanda tüübi ümberlõikamine olid kuni 1950ndate aastateni naiste seksuaalsuse kontrollimiseks küllaltki levinud moodused. Kliitori eemaldamise operatsioone teostati väga erinevatel põhjustel. Üks levinumaid põhjuseid oli masturbeerimise vähendamine. Inglismaal ilmus Isaac Baker Browni sulest raamat, milles ta kirjeldab oma edu masturbatsiooni vähendamises tänu kliitori eemaldamise operatsioonidele. Ta väitis oma raamatus ka, et kliitori eemaldamine ravib naistel erinevaid närvidega seotud haigusi nagu näiteks hüsteeria ja epilepsia. Masturbeerimise vastu on välja pakutud väga palju muidki lahendusi, nagu näiteks voorusevööd, mida hakati kasutama keskajal, et mehe äraolekul naise vooruslikkuses kindel olla.[8]

Ühes kõige levinumas lastehaiguste raamatus „Diseases of Infancy and Childhood“, mida 1897-1940 trükiti lausa 11 korda, soovitab autor L.E. Holt kliitori kirurgilist eemaldamist ja häbeme kõrvetamist, et masturbeerimist ennetada, kuna masturbeerimist peeti paljude haiguste ja probleemide allikaks.[9] Kliitori eemaldamist on peetud paljude erinevate terviseprobleemide, kasvõi näiteks peavalude, raviks.[10]

Veel mitte nii väga kaua aega tagasi peeti kliitorit üheks ebapuhtaks asjaks. Isegi Sigmund Freud – üks modernse psühholoogia rajajatest – kirjutas oma raamatus „Sexuality and the Psychology of Love“, et „kliitoriga seotud seksuaalsuse eemaldamine on oluline eeltingimus naiselikkuse arenemiseks.“

Tänapäeval lasevad paljud täiskasvanud naised läänemaailmas omal kliitori vabatahtlikult eemaldada, kuna ühed ja teised arstid[11] on seda seksuaalse naudingu suurendamise nimel soovitanud. Väidetavalt segab liiga suur kliitori kattenahk kliitori stimuleerimist. Osadel netilehekülgedel (nagu näiteks Circlist, BMEzine ja geocities) on isegi tunnistusi inimestelt, kes selle operatsiooni on läbi teinud ja erinevaid meditsiinilisi raporteid operatsiooni reklaamimiseks. Antud raportid näitavad, et enamik naisi leidis, et nende seksuaalne nauding on peale operatsiooni paranenud (87,5% Rathmanni[12] ja 75% Knowlesi uuringu kohaselt).

 
ERIARVAMUSED

Kui meeste ümberlõikamise olulisuses islami seaduses küsimusi ei teki, siis naiste ümberlõikamise osas on õpetlased erinevatel seisukohtadel: osad peavad seda soovitatavaks, samal ajal kui teised lihtsalt lubatuks. Osad (eriti viimasel ajal) on väitnud, et see on lausa keelatud. Kõik need arvamused baseeruvad Prohveti (saws) jutustustel.

Õpetlased, kes väidavad, et naiste ümberlõikamine on soovitatav, toetavad oma arvamuse reeglina hadiithile, mille kohaselt Prohvet (saws) ütles: „Ümberlõikamine on sunnaks meestele ja auks naistele.“ (Ahmad) Sellest hadiithist lähtuvalt on osad islami õpetlased seisukohal, et naiste ümberlõikamine on islamis soovitatav.

Need, kes peavad naiste ümberlõikamist lubatuks, toetavad oma arvamuse Umm Atiyyah edastatud hadiithile, mille kohaselt Prohvet (saws) ütles tütarlapsi ümber lõikavale naisele: „Kärbi, aga ära sisse lõika. Nii on parem naisele endale ja meeldivam abikaasale.“ (Abu Dawud 5271, At-Tabarani „Al-Awsat“, Al-Bayhaqi „Al-Shu’ab“) Sellest hadiithist järeldavad õpetlased, et vähene naiste ümberlõikamine on islamis lubatud, kuna Prohvet (saws) seda otseselt ei keelustanud. Samas keelustab see hadiith igasuguse ekstreemse lõikamise. Samuti võime sellest hadiithist järeldada, et naiste ümberlõikamine oli Araabia poolsaarel tuntud juba enne islami saabumist.

Kui nüüd aga uurida suurimate hadiithiõpetlaste arvamust naiste ümberlõikamist puudutavate hadiithide osas, siis väga paljud tuntud õpetlased nagu Ibn Hajar, Al-Bukhari, Abu Dawud, Al-Bayhaqi, Ibn Ul-Mundthir, Ash-Shawkani ja teised on kinnitanud, et need hadiithid on nõrgad ja seega islami seaduseks kõlbmatud. Ibn Mundthir näiteks on öelnud: „Ei ole ühtki edastust naiste ümberlõikamise kohta, milles võiks kindel olla ega ühtki edastajateketti, mis lõpuni järgitav oleks.“[13]


„SUNNA“ ÜMBERLÕIKAMINE

On näha, et esimese tüübi ümberlõikamisel, mida nimetatakse ka „sunna“ ümberlõikamiseks, on mingi baas islamis olemas, kuid see seisab äärmiselt nõrkadel jalgadel. Samas tuleb kindlasti rõhutada, et rohkemaks kui esimese tüübi naiste ümberlõikamine, st kliitori peal asuva naha lahtilõikamine või trimmimine, ei ole islamis isegi mitte nõrka alust. Antud protseduur on ohutu ega oma mingit negatiivset mõju naise tervisele. Seda võib võrrelda meeste ümberlõikamisega. Vastupidi – isegi lääneühiskonnas on meditsiinilisi uurimusi, mille kohaselt esimese tüübi ümberlõikamisel on pigem positiivsed tagajärjed: seksuaalnaudingu kasv, ebameeldivate aroomide vähenemine, urinaaltrakti ja reproduktiivsete organitega seotud infektsioonide vähenemine.[14]

Mis puutub aga teistesse naiste ümberlõikamise tüüpidesse, siis neil ei ole islamis mingit alust – need on olemasolevate hadiithide põhjal keelatud. Samuti tasub märkimist, et islam kaitseb naise seksuaalse naudingu õigust, kuna naisel on õigus end lahutada põhjusel, et ta mees talle seksuaalset rahuldust ei paku.

Kuna islamis puudub tugeva edastajateketiga edastus, mille kohaselt naiste ümberlõikamine vajalik oleks, tuleb lähtuda muudest autentsetest tekstidest, mille kohaselt on igasugune vigastuste tekitamine ja inimeste piinamine keelatud ja tervisest hoolimine kohustuslik. Üks islami õiguse põhimõtetest on, et kõik, mis ei ole otseselt keelatud, on lubatud, kuid samas tuleb arvestada ka muul viisil ja üldiselt konkreetset teemat puudutavate olemasolevate tekstidega. Seega, kui ümberlõikamine võib naisele tema olukorras kasu tuua, on see lubatud; kui see aga ta tervisele ja enesetundele halvasti mõjub, on see keelatud. Nagu dr Abd Al-Rahman ibn Hasan Al-Nafisah on Riyadhis Saudi Araabias välja antavas ajakirjas Contemporary Jurisprudence Research Journal kirjutanud: „Islami seaduse järgi on inimese – nii tema elu kui keha - puutumatuse säilitamine kohustuslik. Kõik, mis sellele põhimõttele vastu käib ja inimesele kahju toob, on keelatud.“[15]

 


[1]              FGC – female genital cutting

[2]              What is Female Genital Mutilation? Amnesty International – http://web.amnesty.org/library/Index/ENGACT770061997?open&of=ENG-370

[3]              Female Genital Cutting (FGC): An Introduction, Marianne Sarkis –http://www.fgmnetwork.org/intro/fgmintro.html.

[4]              Andree, „Zur Volkskunde der Juden,” lk 84.

[5]              Female Genital Cutting (FGC): An Introduction, Marianne Sarkis – http://www.fgmnetwork.org/intro/index.html.

[6]              „Female Genital Mutilation: Report of a WHO Technical Working Group, Geneva, 17-19 July 1995.” World Health Organization: Geneva. 1996.

[7]              Frequently Asked Questions on Female Genital Mutilation/Cutting – http://www.unfpa.org/gender/practices2.htm#4.

[8]              Ericksen Paige, Karen. „The Ritual of Circumcision”, Human Nature, lk 40-48, mai 1978.

[9]              Ericksen Paige, Karen. „The Ritual of Circumcision”, Human Nature, lk 40-48, mai 1978.

[10]            McDonald, C.F. „Circumcision of the Female“. 1958.

[11]             Ezzell, Carol. „Anatomy and Sexual Dysfunction”(31.10.2000); Clitoral Circumcision. Tantra * Kama Sutra * Tantric Sex & Tantric philosophy.

[12]             Rathmann, W.G. „Female Circumcision: Indications and a New Technique.” (sept. 1959).

[13]             Ibn Hajar al-Asqalani. „Talkhees al-Habeer. Hadiith nr 2140.

[14]             Sitt al-Banaat, Khaalid. „Female Circumcision: A Medical Perspective“, 2003.

[15]             http://islamtoday.com/showme2.cfm?cat_id=2&sub_cat_id=822.


Allikad: http://www.islamreligion.com/articles/438/, http://www.islamreligion.com/articles/442/, http://www.naine24.ee/346311/suguelundite-sandistamine-miljoneid-naisi-puudutav-karm-tegelikkus/