Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » FATWAD » 31. Puhtus  
31. Puhtus
TAJAMMUM

Küsimus: Kas tajammumi peab igaks palveks uuendama või võib nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud palved kõik ühe tajammumiga teha?

Vastus: Seni kuni vesi pole saadaval, tuleb palvetada tajammumiga, olgu tegemist kohustuslike või vabatahtlike palvetega.

 

šeik Muhammad Naasiruddeen al-Albaanee
„ath-Thamar al-Mustataab“, köide 1, lk 31.

 
 

INTIIMPIIRKONNA PUUDUTAMINE WUDU SEISUNDIS

Küsimus: Kas intiimpiirkonna käega katsumine katkestab wudu?

Vastus: Minu uuringute ja arvamuse kohaselt ei katkesta intiimpiirkonna katsumine wudut, välja arvatud juhul kui seda tehakse ihaga – sellisel juhul katkestab see wudu. Sama kehtib ka kellegi teise intiimpiirkonna puudutamise kohta. Sellest tulenevalt ei katke näiteks naise wudu, kes peseb väikese poisi peenist.

 

šeik ibn ‘Uthaymeen
„Liqaa.aat al-Baab al-Maftooh“, köide 1, lk 27, nr 39.

 
 

KUI NAINE PESEB OMA BEEBIT

Küsimus: Mul on väike laps, kelle tagumikku ma pesen. Kas see muudab mu wudu kehtetuks?

Vastus: Mustuse kehalt pesemine või puudutamine iseenesest ei muuda wudut kehtetuks, välja arvatud juhul, kui puudutatakse intiimpiirkonda. Sellisel juhul muutub ka wudu kehtetuks, nagu ka enda intiimpiirkonna katsumise korral.

 
Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
„Fataawa al-Mar.ah“
 
 

PLAASTER WUDU VÕI GHUSLI AJAL

Küsimus: Kas plaastri eemaldamine wudu või ghusli ajaks on kohustuslik?

Vastus: Kõik sõltub sellest, millist kahju plaastri eemaldamine tekitada võib. Kui plaastri eemaldamine tekitab haavale kahju, siis tuleks pesta plaastrit eemaldamata.

 

šeik 'Abdur-Razzaaq 'Afeefee
„Fataawa wa Rasaa.il Šeik 'Abdur-Razzaaq 'Afeefee“, köide 1, lk 181, fatwa nr 17.

 
 
MASHI EHK SOKKIDEL PÜHKIMISE AEG

Küsimus: Kas sokkidel pühkimiseks võib sokid jalas hoida ühe ööpäeva või ainult 5 kohustusliku palve aja jooksul? Ja kui inimene näiteks paneb sokid jalga enne iša palvet wudu tehes ja palvetab siis sokkidega iša, fa˛ri, dohri, asri, maghribi ja tal on järgmise iša ajaks wudu ikka veel kehtiv, kas ta võib siis ka selle palvetada või peab ta sokid jalast võtma ja uue wudu tegema?

Vastus: Autentselt on edastatud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) määras reisija jaoks sokkidest üle pühkimise kolmeks päevaks ja kolmeks ööks ja püsielaniku jaoks ühe päeva ja ühe öö ja ta ei ole kindlaks määranud palvete arvu.

Sellest tulenevalt on lubatud sokkide üle pühkida rohkem kui viie palve jagu; näiteks kui teha wudu ja panna sokid jalga maghribi ajal, seejärel palvetada sokke eemaldamata maghrib, iša, fa˛r, dohr, asr ja seejärel maghrib ning iša kohe üksteise järgi (mõnel seaduslikul põhjusel nagu haigus või muu põhjus, miks palved kokku lugeda).

 
Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
„Fataawa Islaamiyyah“, köide 1, lk 236.
 
 

ÕHU VÄLJUTAMINE TUPE KAUDU

Küsimus: Kas siis, kui õhk väljub tupe kaudu, katkestab see ka wudu?

Vastus: Ei, see ei katkesta wudut, kuna õhk ei välju ebapuhtast kohast nagu tagumikust.

 

šeik Ibn 'Uthaymeen
„Fataawa Muhimmah li-Nisaa.il-Ummah“, lk 42.

 
 
PIKAD KÜÜNED

Küsimus: Mida arvata naiste või ka meeste puhul küünte kasvatamisest ja kui see on keelatud, siis mis põhjustel?

Vastus: Küünte lõikamine on osa fitrast, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Fitra on viis asja: ümberlõikamine, intiimkarvade eemaldamine, vuntside trimmimine, küünte lõikamine ja kaenlaaluste karvadest puhastamine.“ (Al-Bukhari, Muslim) Teiste hadiithide kohaselt ei tohi küüsi ega nimetatud karvu jätta kasvama kauemaks kui 40 päeva (Ahmad, Muslim, An-Nasai). Seega, igaüks, kes küüsi ei lõika, eksib selle käsu vastu. Selle seaduse põhjuseks on elementaarne hügieen ja puhtus, kuna küünealused koguvad palju mustust. Samas eristab see meid ka uskmatutest, kes pikki küüsi kasvatavad ja loomadest, kellel on küünised. (Fataawa al-Lajnah al-Daa’imah, 5/173).

Islami seisukohast on keelatud nii tänapäeval levinud naiste komme pikki küüsi kasvatada (või isegi paigaldada lasta), kui ka mõnede kultuuride meeste komme kasvatada üks pikk küüs.

 
Šeik Muhammed Salih Al-Munajjid
 
 

ÜMBERLÕIKAMISE VALU

Küsimus: Ma olen moslem, kes on abielus inglannaga ja meil on 9-kuune väike poeg. Kätte on jõudnud aeg, mil ma pean otsustama, kas lasta oma poeg ümber lõigata. Ma olen teie eelnevate fatwade põhjal aru saanud, et ümberlõikamine on sunna ja mitte kohustuslik. Ma saan aru, et meditsiinilisest aspektist lähtudes oleks igati mõistlik lasta poiss ümber lõigata – see vähendab igasuguseid riske tulevikus põletike jmt suhtes, aga samas tõstatub kõrvalt küsimus, et miks peaksin ma mingi tulevase põletiku eest hoidumiseks väikesele süütule lapsele niimoodi haiget tegema, nagu ta kunagi varem pole haiget saanud?

Vastus: Jah, peale hulgaliste meditsiiniliste põhjuste on moslemitel ümberlõikamiseks veel ka põhjuseks, et see pole mitte lihtsalt sunna veid sunna l-fitra (toimingud, mis parendavad inimese loomulikku olekut). See on puhtam ja tervislikum valik nii urineerimise, vahekorra kui ka kõikvõimalike põletike suhtes. Need ja paljud muud eelised kaaluvad kaugelt üle valu või ebameeldivuse, mida ümberlõikamine endaga paratamatult kaasa toob.

Lisaks on teatud õpetlased (nagu näiteks Ibn Qudamah, Ahmad) öelnud, et ümberlõikamine on meestele lausa kohustuslik. Ibn Abbas (رضي اﷲ عنه) näiteks oli ümberlõikamise koha pealt nii range, et ütles, et ümberlõikamata mehe palvet ega palverännakut Jumal vastu ei võta. Al-Hasan samas oli leebem ning ütles, et ümberlõikamine konvertidele kohustuslik ei ole. Ta lisas, et nii valge- kui ka mustanahalisi on islami omaks võtnud ja keegi pole kunagi kontrollinud, kas nad on ka end ümber lõigata lasknud ega neid selleks sundinud.

Samas tuleks meeles pidada, et ümberlõikamine on lisaks kõigele muule ka üks moslemite tunnustest ja sellest tulenevalt peaksime seda au sees pidama.

Kõike eelnevat arvesse võttes võime järeldada, et kui täiskasvanud mees islami omaks võtab ja kardab, et ümberlõikamine võib talle kuidagi halvasti mõjuda, siis ta ei ole kohustatud seda tegema, samamoodi kui me ei ole kohustatud näiteks veega wudut tegema, kui oleme haiged ja see meie olukorda raskendaks. Kui aga mingeid komplikatsioone ei ole, siis peab ta seda tegema. Siin ei mängi rolli ka vanus, kuna prohvet Aabraham (عليه السلام) lõigati ümber, kui ta oli 80-aastane. Loeb veid meditsiiniline komplikatsioon.

 
Šeik Muhammed Salih Al-Munajjid