Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » FATWAD » 26. Pärandus  
26. Pärandus

KADUNUKESE TESTAMENDIST TULEB KINNI PIDADA

Küsimus: Enne surma määras üks mees, et neljandik tema varast tuleb jaotada järgnevalt: 1) igal aastal tema nimel loom ohverdada; 2) almus vaestele ja abivajajatele; 3) erinevad heategevuslikud projektid. Vara, mille ta selleks otstarbeks määras, on teatud kinnisvara ja osakud mõnedes pankades. Minu küsimus on selline: kas neid tingimusi peab täitma veid mošee või ka need, kellele need pandi?

Vastus: Sellisel juhul on kohustuslik kõigil täita neid tingimusi, mida kadunuke oma testamendis on maininud. Sama käib kõigi testamentide kohta: testamendi tingimusi tuleb täita nii palju kui vähegi võimalik.

 
šeik Ibn Baaz
„Fatawa Islamiyah“, köide 5, lk 59.
 
 

ÕIGUSJÄRGSEID PÄRIJAID EI SAA ILMA JÄTTA

Küsimus: Mu isa kirjutas oma testamendis, et ta farm peaks peale tema surma jääma ta pojale. Kas tal oli õigus seda teha, kui tal on veel ka neli tütart? Ja kui farmi peaks kõigi nende laste vahel jagama, siis kuidas seda tegema peaks?

Vastus: Kõigeväelisem Jumal on Oma Raamatus selgitanud, kuidas kadunukese vara jagama peab, öeldes: „Jumal juhendab teid teie laste (pärandi) osas: meessoost (laps) saab sama, mis kaks naissoost (last).“ (4:11). Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Tõesti, Jumal on igale väärivale inimesele tema osa andnud, seega ei saa kedagi õigusjärgset ilma jätta.“ (Abu Dawud 2870). Sellest tulenevalt ei ole isal õigus oma testamendi järgi pojale rohkem anda, kui on tema osa, välja arvatud juhul, kui kõik õigustega osapooled selles kokku lepivad. Kui teised osapooled ei ole nõus, siis tuleb farm kõigi õigusjärgsete pärijate vahel jagada, nagu Kõigeväelisem Jumal on määranud. Kui tal peale selle poja ja nelja tütre rohkem pärijeid pole, tuleb farm jagada nii, et poeg saab kaks korda nii palju kui iga tütar. Seega selle mehe puhul tuleks farm ja kõik muu vara, mis ta jättis, jagada kuueks osaks, millest iga tütar saab ühe osa ja poeg kaks osa.

 
šeik al-Uthaymeen
 
 

MOSLEM EI PÄRI MITTE-MOSLEMILT

Küsimus: Ühes perekonnas oli isa, ema ja kaheksa last (neli poega ja neli tütart) ja nad kõik olid kristlased. Kolm poega ja üks tütar võtsid islami vastu ja kui nende isa suri, jättis ta endast maha suure päranduse – umbes 18 miljonit Saudi riyali. Kas neil lastel, kes islami vastu võtsid, on õigus oma kristlasest isalt pärida?

Vastus: Kui asjad on nii, nagu kirjeldatud, siis need moslemitest pojad ja tütar ei saa sellelt isalt pärida. See tuleneb Al-Bukhari ja Muslimi edastatud hadiithist, milles Usama ibn Zeid (رضي اﷲ عنه) edastas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Moslem ei päri uskmatult ja uskmatu ei päri moslemilt.“ (Al-Bukhari 6764, Muslim 1614)

 

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fatawa Islamiyah“, köide 5, lk 80.
 
 

POLÜTEISTI LAPSED EI SAA TEMALT PÄRIDA

Küsimus: On üks mees, kes küll palvetab ja täidab teisi islami tugisambaid, kuid sellest hoolimata palub ta ka teisi peale Jumala – walisid. Ta palub nende abi ja usub, et nad saavad talle kasu tuua ja teda kurja eest kaitsta. Kas tema lapsed, kes on moslemid ja ei kummarda kedagi Jumala kõrval, võivad temalt pärida?

Vastus: Igaüks, kes palvetab ja paastub ning täidab kõiki teisi islami kohustusi, kuid samal ajal palub abi ka surnutelt, veel elavatelt „pühameestelt“, inglitelt jne, on polüteist ja kui talle selles osas nõu antakse, kuid ta seda vastu ei võta ja jääb selliseks, nagu ta on, kuni surmani, siis ta sureb polüteistina ja on süüdi suurimas ebajumalakummardamise patus, mis viib ta automaatselt islamist välja. Seega teda ei tohi pesta, talle matusepalvust korraldada ega teda moslemite surnuaeda matta. Keegi – ei ta vanemad, lapsed ega teised vennad-õed islamis – ei tohi ka talle andestust paluda. See põhineb Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) jutustusel, mille kohaselt ta ütles: „Moslem ei päri uskmatult ja uskmatu ei päri moslemilt.“ (Al-Bukhari 6764, Muslim 1614)

 

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fatawa Islamiyah“, köide 5, lk 82.