Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » FATWAD » 18. Matused  
18. Matused

MATUSEPALVE SOORITAMINE SURNUAIAS PEALE MATUSEID

Küsimus: Kui surnu on juba maha maetud, kas siis võib veel talle matusepalvet palvetada?

Vastus: Jah, kui surnu on juba maha maetud, on lubatud talle matusepalvet palvetada. Selle tõestuseks on, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) läks surnuaeda ja palvetas selle naise haual, kes oli varem mošeed pühkinud ja surnud, ilma, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) oleks sellest teadnud.

Šeik Ibn 'Uthaymeen
„Liqaa.aat al-Baab al-Maftooh“ – köide 1, lk 25, nr 35.

 
 

KAKS INGLIT JA HAUAKÜSITLUS

Küsimus: Kui surnu mõneks ajaks, näiteks kuuks, külma jätta või kui ta on kadunud ja metsloomad ta ära söövad, kas siis inglid teda ikka küsitlevad või toimub see alles siis, kui surnu on lõpuks hauda jõudnud?

Vastus: Mis puutub sellesse surnusse, kes on külma pandud, siis teda inglid enne ei küsitle, kui ta on hauda jõudnud, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kui surnu on hauda pandud, tulevad tema juurde kaks inglit.“

Mis aga puutub sellesse, kelle metsikud loomad on ära söönud, siis kui ta on täielikult söödud, siis küsitletakse teda looma kõhus ja kui teda täiesti ära söödud pole ja mõned osad temast siiski järele jäävad, siis tuleb ta maha matta ja teda küsitletakse hauas. Sama kehtib ka nende kohta, kes on merel surnud ja keda ei ole võimalik maha matta ja nad visatakse merre. Seega neid küsitletaksegi meres.

 

Šeik Muqbil ibn Haadee
„Ghaaratul-Ashritah 'alaa Ahlil-Jahli was-Safsatah“ - köide 1, lk 465.

 
 
SURNU PESEMINE
Küsimus: Kuidas oleks korrektne surnut pesta?

Vastus: Kõigepealt tuleks pesta kinni kaetud intiimpiirkond, seejärel ülejäänud keha. Alustada tuleb nendest kehaosadest, mida wudus pestakse, st teha surnule wudu, välja arvatud, et suhu ja ninna ei tohi vett panna veid pigem tuleb neid niiske riidetükiga puhastada. Seejärel tuleb pesta ülejäänud keha, alustades rinnast.

 

Šeik Ibn Fowzaan
„Fataawa li Ahlil-Mayyit“ - küsimus 3, lk 8.

 
 

LEINA AJAL MUSTA KANDMINE

Küsimus: Kas leina ajal on lubatud musta värvi riideid kanda, eriti kui kadunuke oli abikaasa?

Vastus: Tragöödia puhul musta kandmine ei kuulu islami juurde. Kui midagi halba juhtub, tuleks teha seda, mida islam on selleks puhuks õpetanud, näiteks öelda: „Me kuulume Jumalale ja Tema juurde me naaseme. Oo Jumal, tasu mulle mu kannatuse eest ja asenda see minu jaoks millegi paremaga.“ (Muslim 1525) Kui seda kindlas usus ja rahus öelda, siis kindlasti tasub Jumal selle eest ja annab midagi paremat.

Mis puutub aga leina tõttu teatud riiete kandmisesse, nagu musta värvi riided näiteks, siis sellel ei ole islamis alust.

 

Šeik Ibn `Uthaymeen
„al-Muqarrab li-Ahkaam al-Janaa.iz“ - küsimus 142, lk 122.

 
 

SIIRA RELIGIOOSSE NÕUANDE JAGAMINE HAUAL

Küsimus: Kas haual on lubatud siiralt religioosset nõu jagada. Küsime, kuna osad inimesed on selle vastu.

Vastus: On kindleid jutustusi, mille kohaselt Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on mitmeid kordi haual matusepalvet oodates siirast religioosset nõu andnud. Seega on see lubatud, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) tegi seda ja see meenutab inimestele surma, Paradiisi, Põrgutuld ja muid teispoolsuse asju ning innustab neid end Jumalaga kohtumiseks ette valmistama.

 

Šeik Ibn Baaz
„ad-Durar an-Naadhirah fil-Fataaawa al-Mu`aasirah“ - lk 676-677.
Ibn Baaz - ad-Da`wah 1560, Jumaada al-Oolaa 1417AH

 
 
GRUPISUPLIKATSIOON SURNUAIAS

Küsimus: Kas peale matusepalvet võib surnuaias grupis surnu eest paluda ja iga palumise järel „amiin“ öelda?

Vastus: On sunna, et need, kes on matuserongkäiku järginud, seisavad peale matmist haua kõrval ja paluvad individuaalselt kadunukesele halastust, andestust ja kindlameelsust (küsimustele vastamiseks). Grupisuplikatsioon ja ühe kohalolija palve järel kooris „amiin“ ütlemine ei kuulu aga sunna juurde. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Otsi oma vennale andestust ja palu (Jumalalt, et Ta annaks talle) kindlust, sest praegu teda küsitletakse hauas.“

 

Šeik Ibraaheem Aal ash-Šeik
„ad-Durar an-Naadhirah fil-Fataaawa al-Mu`aasirah“ - lk 677.
Ibraaheem Aal ash-Šeik - ad-Da`wah 1576, Ramadhaan 1417AH

 
 

SURILINAL ON MUSTAST VEEST PLEKK

Küsimus: Kui surilinal on musta vee plekid, mida siis tegema peaks?

Vastus: Kui surilinal on musta vee plekid, siis tuleb see puhtaks pesta, seejärel kuivatada või teise surilinaga asendada. Ei ole õige matusepalvet palvetada, samal ajal kui kadunukene on määrdunud surilinas.

 

Šeik Muhammad Ibn Ibraaheem Aal ash-Šeik
„Fataawa li Ahlil-Mayyit“ - küsimus 5, lk 10.
„Fataawa wa Rasaa.il“, Šeik Muhammad ibn Ibraaheem - köide 3, lk 190.

 
 

KADUNUKESE KÄTE KÜLGEDELE ASETAMINE

Küsimus: Peale surnu pesemist, panevad pesijad ta käed rinnale, parem vasemale, nagu palves. Kas see on õige?

Vastus: See ei ole seaduspärane, pigem tuleks kadunukese käed panna külgedele.

 

Šeik Ibn 'Uthaymeen
„Fataawa li Ahlil-Mayyit“ - küsimus 6, lk 10.
„Liqaa. al-Baab al-Maftooh“ - köide 4, lk 11.

 
 

HAUAKIVILE KIRJUTAMINE

Küsimus: Kas kadunukese hauakivile on lubatud kirjutada ta nimi või mõni värss Koraanist?

Vastus: Kadunukese nime või millegi muu hauakivile või haua kõrvale kirjutamine ei ole lubatud, kuna Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) on selle ära keelanud, olgu siis tegemist kasvõi Koraanivärsi või üheainsa sõna või isegi üheainsa tähega – see ei ole lubatud.

Samas on lubatud hauda teisel viisil märgistada, nagu näiteks joonega maas või pannes tavalise kivi hauale, et seda oleks võimalik ka tulevikus ära tunda ja külastada ja selles ei ole midagi halba.

Kirjutamine ei ole lubatud, kuna see viib ebajumalakummardamiseni, näiteks kui tulevikus inimesed selle haua leiavad ja arvavad, et see, mis kirjutati, näitab, et tegemist oli eriliselt hea inimesega. Just nii hakkab peale haudade kummardamine.

 

Šeik Ibn Fowzaan
„Fataawa li Ahlil-Mayyit“ - küsimus 30, lk 32.
„al-Muntaqaa min Fataawa al-Fowzaan“ - köide 1, lk 195.

 
 

KINDEL AEG HAUDADE KÜLASTAMISEKS

Küsimus: Kas on mingi kindel aeg, millal peaks haudu külastama? Ja kas on mingi kindel aeg, millal ei tohiks haudu külastada?

Vastus: Ei ole mingit kindlat aega, millal haudu külastada, seda võib teha ükskõik millal, päeval või öösel. Prohvetil (صلى اﷲ عليه وسلم) oli kombeks öösel haudu külastada.

 

Šeik Ibn 'Uthaymeen
„Fataawa li Ahlil-Mayyit“ - küsimus 33, lk 36.
„Liqaa. al-Baab al-Maftooh“ - köide 7, lk 31.

 
 

KAS MEES VÕIB OMA NAISE SURNUKEHA PESTA?

Küsimus: Olen kuulnud, et kui naine sureb, siis ta mehel ei ole enam õigust teda vaadata või teda hauda panna. Kas see on tõsi?

Vastus: Islami seadus ütleb, et selles ei ole midagi halba, kui mees oma naise surnukeha peseb või teda vaatab. Ka selles ei ole midagi halba, kui naine oma mehe surnukeha peseb ja teda vaatab. Asma bint Umays pesi oma abikaasa Abu Bakr As-Siddiqi keha ja Fatima sooviks oli, et tema mees Ali teda peseks.

 

Šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Mar.ah“

 
 

SURNUTE TAGANUTMINE

Küsimus: Kas on lubatud kedagi peale ta surma taga nutta? Kui nutja valjusti ulub, oma põski peksab ja riideid puruks tirib, kas see mõjutab siis surnut?

Vastus: Ulgumine ega halamine ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud riiete puruks rebimine, põskede peksmine ja muud sarnased teod. Bukhari ja Muslim on edastanud, et Ibn Masub jutustas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Meie hulgast ei ole see, kes oma põski peksab, tirib eest oma särgi ava ja kisab, nagu ignorantsusajal.“

Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) needis halajat ja tema kuulajaid. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on ka öelnud: „Surnut karistatakse hauas selle eest, kui keegi tema pärast halab.“ Ühe teise edastuse kohaselt ütles ta: „Surnut karistatakse, kui ta perekond teda taga nutab.“

 

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
„Fataawa al-Mar.ah“