Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » FATWAD » 9. Hadiithid ja nende õigsus  
9. Hadiithid ja nende õigsus

MIKS ON HADIITHID TÕESTUSEKS?

Küsimus: Miks Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) sõnu samuti tõendusmaterjalidena kasutada saab?

Vastus: Hadiithid võivad kinnitada midagi, mis juba Koraanis kirjas on, nagu näiteks palve, zakaat jne, või anda üksikasjalikke seletusi Koraani üldiste käskude kohta, nagu näiteks mitu rakat iga palve on, kui palju peab zakaati maksma, mida palverännakul tehakse jne. Hadiithid võivad lahti seletada ka selliseid käske, mida Koraanis ei ole, nagu näiteks naise ja tema tädiga samal ajal abielus olemise keeld.

Jumal ilmutas Oma Sõnumitoojale Muhammedile (صلى اﷲ عليه وسلم) Koraani ja andis käsu selle sisu inimestele lahti seletada: „... Ja Me saatsime sulle alla Meenutaja (Koraani), et seletaksid inimestele, mis neile on saadetud ja et nad võiksid (selle üle) mõelda.“ (16:44).

Ka hadiithid ehk Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetus on ilmutus Jumalalt. Jumal ütleb Koraanis: „Ei ole eksinud teie kaaslane (Muhammed) ega eksitatud. Ka ei räägi ta (iseenda) soovist. See on veid (talle) saadetud ilmutus.“ (53:2-4)

Kuna Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) tõi veid kohale sõnumi, mis tema Isand tal käskis tuua, on temale kuuletumine meile kohustuseks: „Igaüks, kes kuuletub Sõnumitoojale, on tõepoolest Jumalale kuuletunud ...“ (4:80)

Kes aga Jumalale ja Tema Sõnumitoojale (صلى اﷲ عليه وسلم) ei kuuletu, on halba teinud veid iseendale: „Ja igaüks, kes ei kuuletu Jumalale ja Tema Sõnumitoojale ja ületab Tema poolt seatud piirangud, selle viskab Ta igaveseks tulle ja ta saab tundma häbistavat piina.“ (4:14)

Kui Jumal ja Tema Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) on midagi otsustanud, siis ei ole kellegi asi, olgu ta mees või naine, rikas või vaene, haritud või harimatu, seda asja omasoodu muuta: „Usklikul, olgu ta siis mees või naine, ei ole asjades enam mingit valikuvõimalust, kui Jumal ja Tema sõnumitooja on midagi otsustanud. Ja igaüks, kes ei kuuletu Jumalale ja Tema sõnumitoojale, on selgelt eksinud.“ (33:36)

Seega ei saa keegi end moslemiks pidada, ilma Jumala ja Tema Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) käske omaks võtmata. Selle usk, kes Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) seletusi ja käske millekski ei pea, on kas nõrk või sootuks olematu.

Šeik Muhammad ibn Ibraaheem al-Tuwayjri

„Usool al-Deen al-Islami“
 

ÕIGED HADIITHID ON SAMUTI ILMUTUS JUMALALT

Küsimus: Miks ei ole sunna nagu Püha Koraan? Miks on näiteks mõnest hadiithist Sahih Al-Bukharis üks variant, Sahih Muslimis aga veidi teine variant? Mis on sunna ja Püha Koraani vahe? Kas sunna on osa ilmutusest Prohvet Muhammedile (صلى اﷲ عليه وسلم) või on tegemist veid ta enda sõnade ja tegudega?

Vastus: On väga oluline, et iga moslem teaks, et sunna, mis koosneb Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) tegudest ja sõnadest, on üks osa kaheosalisest ilmutusest Jumalalt. Jumal ise on Koraanis öelnud: „Ka ei räägi ta (iseenda) soovist. See on veid (talle) saadetud ilmutus.“ (53:3-4)

Kuna sunna on teine osa kaheosalisest ilmutusest, siis Jumal kaitseb ka seda, nagu ta on lubanud kaitsta Koraani: „Tõesti, Meie saatsime Meenutaja ja Me kindlasti kaitseme seda (rikkumise eest).“ (15:9)

Jumal kinnitab meile, et Tema Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) sõnad on ilmutus ja ilmutus on meile meenutajaks ja meenutajat on Jumal lubanud kaitsta. Seega ei ole loogiline, et Jumal laseks Oma Prohvetil (صلى اﷲ عليه وسلم) öelda midagi, mis meid Tema seaduses eksiteele viiks, nagu ei ole ka loogiline, et Jumal laseks Oma õpetusel kaduma minna, kui Ta on Koraanis lubanud seda kaitsta.

Kui juba on kindlaks tehtud, et sunna on osa jumalikust ilmutusest, on oluline ka märkida, et sunna ja Koraani vahel on veid üks oluline erinevus: Koraan on Jumala otsene sõna, mis ilmutati Prohvetile (صلى اﷲ عليه وسلم) sõna-sõnalt, samal ajal kui sunna ei ole mitte Jumala otsene sõna veid ilmutus, milles on oluline, et mõistaksime selle tähendust.

Kui me juba seda erinevust mõista suudame, mõistame ka, et sunna edasiandmise mõte ei ole mitte Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) sõna-sõnaline tsiteerimine, veid tema seletuste mõistmine.

Küsija poolt näiteks toodud samad hadiithid erinevas variandis ei viita mitte sunna halvale säilimisele või hadiithide valelikkusele, veid pigem on erinevate inimeste poolt edasi antud hadiithid samast juhtumist veid veidi erineva sõnastusega, kuid mõte jääb samaks.

Mis põhjustel esinevad hadiithid erinevas vormis või erineva sõnastusega?

1. Mitu juhtumit – Erinevate versioonide olemasolu ei tõesta kuidagi hadiithide valelikkust, kui nende tähendus on sama, kuna on tõestatud, et kui Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) midagi seletas, kordas ta sama infot alati kolm korda, seega võisid erinevad hadiithi edastajad edastada just selle korra järgi, mida nemad kuulsid. Selline erinevus ei tähenda, et hadiith oleks nõrk, kui tähendus jääb samaks.

2. Edasi on antud tähendus – See on peamine põhjus, miks erinevate edastajate poolt edastatud sama hadiith veidi erinev on. Hadiithi edastamise juures on oluline edasi anda selle mõte, mitte aga Prohvetit (صلى اﷲ عليه وسلم) sõna-sõnalt tsiteerida. Hadiithide sõnastus ei kuulu austamisele nagu näiteks Koraani oma, mis on sõna-sõnalt Jumalalt.

Kindlustamaks, et edasiandja on hadiithi õige mõtte edastanud, peavad hadiithi õpetlased hadiithi õigeks veid juhul, kui selle on edastanud keegi, kes on araabia keeles väga pädev olnud. Seejärel võrreldakse seda hadiithi mõne teise samateemalise kindla hadiithiga. Nii on võimalik väga edukalt vigased hadiithid üles leida.

3. Edastaja on hadiithi lühendanud – On ka hulganisti juhtumeid, kus hadiithi edastaja on küll terve hadiithi meelde jätnud, kuid teatud situatsioonis on ta sellest lahti seletanud veid osa, muus olukorras aga terve hadiithi (näiteks Sahih Al-Bukhari 714, 715, 1229).

4. Vead – Üks edastajatest võis hadiithi seletamisel teha vea ja edasi anda mõtte, mis on teiste edastajate omast erinev. Sellist viga on väga lihtne üles leida, kui erinevate edastajate hadiithe samast asjast omavahel võrrelda. See ongi olnud hadiithi õpetlaste üks suurimeid ülesandeid.

Islam Q&A
 

KAS KÕIKI HADIITHE VÕIB USALDADA?

Küsimus: Kas kõiki hadiithe võib usaldada?

Vastus: Prohvetile (صلى اﷲ عليه وسلم) omistatud hadiithidest on osa sahiih (õiged). Nende puhul ei ole mingit kahtlust, et tegemist on Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) sõnadega. On ka hadiithe, mis on daiif (nõrgad). Nende puhul esineb ühel või teisel põhjusel kahtlusi. Õpetlased teavad, millised hadiithidest on õiged ja millised nõrgad. Osad hadiithikogumikud, nagu näiteks Sahih Al-Bukhari ja Sahih Muslim, on kokku pandud ainult õigetest hadiithidest, kuid samas on palju teisi raamatuid, kust võib leida nii õigeid kui nõrku hadiithe. Selleks, et õigete ja nõrkade hadiithide vahel vahet teha, tuleks end kurssi viia hadiithiteadusega, kuna nii on juba algajadki õpilased suhteliselt kiiresti võimelised õigeid ja nõrku hadiithe ära tundma.

Šeik ‘Abd al-Kareem al-Khudayr

 
VALED HADIITHID

Küsimus: Kuidas ära tunda, kas hadiith on õige või vale?

Vastus: Vale hadiithi võib ära tunda vaadates selle isnaadi (edastajateketti) ja teksti. Kui edastajateketis on näiteks keegi, kes on tuntud kui valetaja, on hadiith automaatselt valeks klassifitseeritud. Samuti ei loeta hadiithi õigeks, kui edastajateketis on edastajate vahel keegi puudu või kui ei ole kindleid teadmisi sellest, et kaks kõrvuti olevat edastajat oleksid kunagi kokku saanud. Kriteeriume edastajateketile on veelgi.

Ka teksti järgi saab hadiithi õigsust määrata mitmel viisil. Kõigepealt on kõik hadiithid, mis on vastuolus Koraaniga, automaatselt valed. Valedeks loetakse ka hadiithe, mis lähevad vastuollu mõne teise õige hadiithiga.

Hadiithiteaduse õpetlased, kes on sellel alal septsialiseerunud, tunnevad hästi sunnat, Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) elulugu, õpetust, käske ja keelde, ütlusi, mis talle meeldi ja mis mitte, oleks justkui tema (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrval elanud ning seega oskavad tihti ka ilma edastajateketti või Koraani abiks võtamata öelda, kas antud hadiith on õige või vale. Tavamoslemid peaksid end aga õige ja vale hadiithi vahel vahet tegemiseks kurssi viima kasvõi kõige elementaarsemate õige hadiithi kriteeriumitega.

Islam Q&A
 

RAAMATUD EDASTAJATEKETTIDE KOHTA

Küsimus: Millistest raamatutest või arvutiprogrammidest võiks haidthide õigsuse kohta teada saada?

Vastus: Hadiithide õigususe kontrollmiseks on mitmeid kasulikke raamatuid. Osades nendest on hadiithid seatud teemade järgi järjekorda, teistes esimese sõna järgi, kolmandates jälle edastajate nimede järgi.

Näiteks võib tuua:

Saheeh al-Jaami’ al-Sagheer ja Da’eef al-Jaami’ al-Sagheer (Al-Albani) – hadiithi esimese sõna järgi tähestikujärjekorras.

Irwa’ al-Ghaleel fi Takhreej Ahaadeeth Manaar al-Sabeel (Al-Albani), Al-Talkhees al-Habeer  fi Takhreej Ahaadeeth al-Raafa’i al-Kabeer (Al-Haafiz Ibn Hajar al-‘Aqsallaani) ja Nasab al-Raayah fi Takhreej Ahaadeeth al-Hidaayah (Haafiz al-Zayla’i) – fiqhi teemade järgi.

Tuhfat al-Ashraaf bi Ma’rifat al-Atraaf (Al-Haafiz al-Mazzi) – edastajate nimede järgi tähestikujärjekorras.

Ka arvutiprogramme on päris palju; neist kõige kasulikumad oleks vast Burnamaj al-Hadeeth al-Shareef (Harf company), Burnamaj al-Mawsoo’ah al-Dhahabiyyah li’l-Turaath ja Burnamaj al-Mawsoo’ah al-Shaamilah. 

Islam Q&A
 
KUI PEREKOND HÜLGAB SUNNA

Küsimus: Kui kellegi perekond eitab hadiithide olulisust ja ütleb, et järgida tuleb ainult Koraani, kas võib siis neid assalamu alikumiga tervitada ja neile aid mubaarak soovida, et neid mitte kurvastada?

Vastus: Iga moslem peaks Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) õigetesse hadiithidesse uskuma ja ei tohiks neid eirata, kuna ka sunna on ilmutus Jumalalt. Kes eirab Sõnumitoojat (صلى اﷲ عليه وسلم), eirab ka Jumalat, kuna Jumal on Koraanis nii mitmes kohas käskinud Oma Sõnumitoojat (صلى اﷲ عليه وسلم) järgida (näiteks 3:32, 4:80, 4:59, 24:56 jne). See, kes sunnat ei tunnista, on uskmatu ja islamist välja astunud.

Neid, kes ainult Koraani järgivad, nimetatakse quraniuun või ainult-Koraani moslemid. Nende arvamus on juba väga vana ja Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ise on meid sellise käitumise eest hoiatanud. Nende endi sõnad on kõige paremaks tõestuseks sellele, et nende tee on vale, kuna neil on moslemitena võimatu oma sõnade järgi käia.

Kuidas need inimesed palvetavad? Kui mitu palvet nad päevas sooritavad? Kuidas ja kui palju nad zakaati maksavad? Kuidas nad palverännakut sooritavad? Mitu korda nad selle jooksul ümber Kaaba käivad? 

On veel palju teisigi teemasid, mida Koraanis pisiasjadeni lahti ei seletata. Neid on küll Koraanis mainitud, kuid Jumal annab meile Koraanis veid käsu, Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) aga seletab meile, kuidas seda käsku täitma peab.

Kas need inimesed jätavad sellepärast Koraani käsud täitmata, et nende kohta Koraanis seletused puuduvad? Kui vastus on „jah“, siis on nad ise oma sõnade vastu tegutsenud ja end uskmatuteks kuulutanud, kuna iga moslem peaks täitma käske, mis Jumal meile Koraanis kohustuseks on pannud. Kui aga vastus on „ei“, on need inimesed taas kord oma sõnade vastu tegutsenud, kuna suure tõenäosusega täidavad nad Koraani käske siiski sunna kohaselt.

Seega peame me järgima nii Koraani kui ka Sõnumitoojat. Esimese järgimine toob automaatselt kaasa teise järgimise, kuna Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) tõi meile Raamatu, mida järgida, Raamat aga sisaldab käsku Sõnumitoojat (صلى اﷲ عليه وسلم) järgida. Raamat ja Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ei ole üksteisega kuidagi vastuolus, nad täiendavad teineteist.

Paljudest hadiithidestki õpime, et meile on kohustuseks järgida nii Koraani kui ka sunnat. Ühes hadiithis näiteks ütleb Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم): „Ma ei taha, et keegi teist toetuks oma padjale ja kuuldes millestki, mida olen käskinud või keelanud, ütleks: „Meie ja teie vahel on see Koraan. Mida iganes me selles lubatud leiame, see on ka lubatud ja mida iganes me selles keelatut leiame, see on ka keelatud,“ kuna mulle saadeti Raamat ja midagi, mis sellele sarnaneb. See on nagu Koraan või enamgi veel.“ See hadiith on erinevate edastajateketiga kirjas mitmetes sunna ja musnad raamatutes. Samateemalisi hadiithe on palju.

Seega, kui mõni sunna on õigeks tunnistatud, on moslemitel ka kohustus seda järgida.

Mis puutub aga küsija perekonda, siis ei tohiks sa neid kindlasti hüljata, veid peaksid pigem neid lahkelt kohtlema ning õigele teele ja sunna järgimisele kutsuma.

Jumal on Koraanis öelnud: „Me oleme inimesele kohustuseks teinud (heatahtlikkuse) tema vanemate suhtes. Tema ema kandis teda, (kannatades tema tõttu) vaev vaeva järel, 2-aastaselt võõrutatakse ta rinnast. Ole nii Mulle kui oma vanematele tänulik. Minu juurde viib viimne tee. Kui nad (kaks) aga püüavad sind panna kummardama midagi, millest sul pole aimu, siis ära kuuletu neile ja saada neid (mõlemaid) selles ilmas lahkelt, kuid järgi neid, kes Minu poole pöörduvad. Siis pöördute te Minu juurde tagasi ja Ma annan teile teada sellest, mis te tegite.“ (31:14-15)

Islam Q&A