Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » FATWAD » 3. Adhaan ja iqaama  
3. Adhaan ja iqaama
„PALVE ON PAREM KUI UNI!“ LISAMINE ADHAANI

Küsimus: Kas tathwiibi (st ütlemist „palve on parem kui uni“ 2x) tuleb öelda fa˛ri esimese või teise adhaani ajal?

Vastus: Tathwiibi tuleb öelda fa˛ri esimese adhaani ajal, kuna see on selgelt määratud autentsetes An-Nasai ja Ibn Khuzaima edastatud hadiithides. Seda toetavad ka Ibn Umari (raa) hadiith ja igaühe oma loogika, kuna just esimene adhaan on see, mis peaks moslemid üles äratama ja neile, kes paastuda kavatsevad, märku andma, et nad einestaksid. Neile, kes on juba üles ärganud ja end mošee suunas asutavad, ei ole mõtet enam öelda, et palve on parem kui uni.

Šeik Nasir Ud-Din Al-Albani
 
NAISE PALVEKUTSE
Küsimus: Kas naised võivad adhaani teha?

Vastus: Selle kohta islami seadus puudub, seega kuna naise hääl on samuti midagi, mida ta ei tohiks võimalusel avalikult kasutada, ta adhaani ei tee. Samas, kui naine palvetab, peaks ta siiski oma palve ette ütlema iqaama.

Šeik Muqbil ibn Hadi
 

ADHAANIS AIDI PALVELE KUTSUMINE

Küsimus: Kas ka aidi palveks kutsudes peaks adhaanis ütlema „salaatu l-˛aami’a“?

Vastus: Kahe aidi palveks adhaaniga kutsumine ja mõnedes koolkondades kasutatav „salaatu l- ˛aami’a“ ei ole õiged. Sahih Muslimis on olemas hadiith, mis tõestab, et selleks puhuks ei olnud ei adhaani ega „salaatu l- ˛aami’a“ hüüdmist.

Šeik Nasir Ud-Din Al-Albani
 
MUAZZINI KEERAMINE ADHAANI HÜÜDES

Küsimus: Kas adhaani ajal „hajja alaa ssalaah“ hüüdmisel tõib tervet keha liigutada või ainult pead?

Vastus: Muazzin, kes kutsub palvele ilma mikrofonita, peab „hajja alaa ssalaah“ hüüdes keerama paremale ja vasemale, samal ajal kui ta jalad on kindlalt maas, kuna on kindlaks tehtud, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) muazzin tegi tema (صلى اﷲ عليه وسلم) juuresolekul just nii ja kuna see viis on parim selleks, et ka need, kes mošeest kaugel elavad, kutset kuuleksid.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
(Abdul-Aziz ibn Baaz, Abdullah ibn Ghudayan, Abdur-razzaq Al-Afifi)
 
ADHAANI PIKENDAMINE

Küsimus: Mida ütlete tatwiili (pikendamise) kohta adhaanis?

Vastus: Mis puutub adhaani pikendamisse, siis ei tea me sellel mingit alust olevat. Pigem peaks sunna kohaselt õige adhaani tegema mõõdukalt.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

(Abdul-Aziz ibn Baaz, Abdullah ibn Ghudayan, Abdullah ibn Qu’ud, Abdur-Razzaq Al-Afifi)

 
ÜKSIKU PALVETAJA IQAAMA

Küsimus: Kui inimene palvetab üksi, kas peab ta siis iqaama lausuma vaikselt või valjusti?

Vastus: Islami seadus näeb ette, et iqaama peab välja ütlema. Seega igaüks, kes palveks iqaama peab ütlema, olgu ta üksi või kellegagi koos, peaks seda tegema kuuldavalt.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
(Abdul-Aziz ibn Baaz, Abdullah ibn Ghudayan, Abdur-razzaq Al-Afifi)
 

ADHAAN JA IQAAMA ÖÖPALVELE

Küsimus: Kas adhaan ja iqaama on kohustuslikud ka salaat ul-lailile (ööpalvele) või palvetatakse see ilma adhaani ja iqaamata?

Vastus: Ööpalve juurde ei käi ei adhaani ega iqaamat.
Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

(Abdul-Aziz ibn Baaz, Abdullah ibn Ghudayan, Abdullah ibn Qu’ud, Abdur-Razzaq Al-Afifi)

 
VABATAHTLIK PALVE PEALE IQAAMAT

Küsimus: Mida peaks arvama vabatahtliku palve sooritamisest peale seda, kui kohustusliku palve iqaama on juba kõlanud?

Vastus: Kui keegi on sooritamas vabatahtlikku palvet ja kõlab iqaama kohustuslikule palvele, siis juhul, kui ta on juba teise raka juures, siis lõpetagu ta see ja kui ta on alles esimese raka juures, siis jätku see katki ja asugu kohustusliku palve juurde.

Šeik Muhammad bin Saalih Al-Uthaymin 
 
SAATANA EEST VARJUMINE JA BASMALLAH ENNE ADHAANI

Küsimus: Mida peaks arvama „audhu billäähi mina ššaitaani ra˛iim, bismilläähi rrahmääni rrahiim“ ütlemisest enne adhaani hüüdmist?

Vastus: Meile teadaolevalt ei ole mingit seaduslikku alust „audhu billäähi mina ššaitaani ra˛iim, bismilläähi rrahmääni rrahiim“ ütlemiseks enne adhaani, ei palvele kutsuja ega selle jaoks, kes palvekutset kuuleb. Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Kes iganes teeb midagi, mis meie asja ei puutu, sellelt ei võeta seda vastu,“ ja ühes teises jutustuses: „Kes iganes toob meie asja midagi uut, mis sellesse ei kuulu, siis sellelt ei võeta seda vastu.“

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

(Abdul-Aziz ibn Baaz, Abdullah ibn Ghudayan, Abdullah ibn Qu’ud, Abdur-Razzaq Al-Afifi)

 
NAISE PALVE ILMA IQAAMATA

Küsimus: Kas ka naised peavad enne palvet iqaama lausuma või võivad nad ka ilma palvetada?

Vastus: Al-Bayhaqi on edastanud, et Ibn Umar (raa) ütles: „Naised ei ole kohustatud adhaani ega iqaamat lausuma.“ (Al-Bayhaqi „As-Sunan“, nr 1959) Seega on naistel lubatud palvetada ka ilma adhaani ja iqaamata.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
 
KUI ÜKSI PALVETAJA UNUSTAS IQAAMA

Küsimus: Kui keegi, kes üksi palvetab, alustas juba palvet, kuid unustas enne seda iqaama, kas ta võib siis edasi palvetada või peab palve katkestama ja iqaama tegema?

Vastus: Iqaama ei ole üksi palvetajale kohustuslik, olgu ta siis mees või naine, kuna iqaama mõte seisneb selles, et see teatab kogudusele, et palve on kohe algamas. Ja isegi kui palvetatakse koos, kuid unustatakse adhaan ja iqaama, siis palvet see ei mõjuta, kuna adhaan ja iqaama ei kuulu palve vastuvõetavuse tingimuste ega palve alustalade ja kohustuste hulka. Samas oleks palvetajale parem, kui ta siiski enne palve algust adhaani ja iqaama lausuks, kuna see on sunna ja kõige kindlam tegutsemisviis, kuna õpetlased on selle kohustuslikkuse või mitte-kohustuslikkuse koha pealt eriarvamusel.

Šeik Abdul-Aziz ibn Baaz
 

IQAAMA NAISTE GRUPIPALVELE

Küsimus: Kas naised peavad grupis palvetades ka iqaama tegema?

Vastus: Kui nad iqaama teevad, siis selles ei ole midagi halba ja kui nad seda ei tee, siis nad ei patusta, kuna adhaan ja iqaama on kohustuslikud vaid meestele.

Šeik Muhammad ibn Salih Al-Uthaymin
 

ADHAAN TÖÖJUURES PALVETADES

Küsimus: Kas võime siis adhaani oma tööjuures teha, kui see on mošee ligidal?

Vastus: Sulle on kohustuseks palvetada koos teistega mošees, kuna Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kes iganes kuuleb palvekutset ja sellele ei vasta, selle palve ei lähe kirja, välja arvatud juhul, kui tal on vabandus (näiteks haigus).“ (Ibn Majah 793, Ad-Daraqutni 1:420, Al-Hakib 1:245) Vaid siis, kui tõesti ei ole võimalik kogudusepalvele minna, on lubatud adhaani ja iqaamat seal teha, kus parasjagu ollakse.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee