Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Marianna lugu  
- Marianna lugu

Võib-olla vähem kui aasta tagasi ei oleks ma suutnud uskudagi, et minust kunagi moslem saab või seda, et ma sellest üldse huvituks.

Kui nüüd aasta või paar tagasi minna, siis võib öelda, et ma olin pigem vaikne ning n-ö omas mullis olija. Mõtlesin pidevalt sellele, et elul peab ju mingi mõte olema. Mäletan hästi, kui mu sõbranna mainis, et mis mõttega osta endale maja ja uhkeid riideid, kui me ükskord selle kõik kaotame. See tundus mulle väga imelik ja ebaaus. Milleks siis tõesti vaeva näha, kui ühel päeval ma suren ja kõik selle kaotan?

Religioonid on mulle alati huvi pakkunud, aga tol ajal ei suutnud ma seostada mitte ühtegi religiooni sellega, mille peale pidevalt mõtlesin. Islamist teadsin, et käiakse Mekas palverännakul, palvetatakse viis korda päevas ja enne palvetamist tehakse wudu. Seda õppisime koolis selles ajaloo tunnis, kus oli teemaks Saudi-Araabia. 

Lapsena elas mu naabruskonnas üks kristlaste pere ja nende lapsega, kes oli minuga ühevanune, käisme samas lasteaias rühmas. Ma sain selle tüdrukuga väga hästi läbi ja kui ta hakkas vanemas eas mulle Jumalast rääkima, kuulasin ta alati ära. See polnud minu jaoks tüütu või mõttetu teema. Kristluse kohta hakkasin ka ise lähemalt uurima ja sugulaste juures oli isegi Piibel olemas ... Ei olnud see ikkagi päris see, mis vastaks minu küsimustele.

2012. aasta mais käisin Saksamaal. Kohtasin seal esimest korda moslemeid. Nad olid väga kenad ja viisakad nii minu kui kõikide teiste vastu. Alhamdulillah, ma pole kunagi vaadanud ühtegi moslemit halva pilguga, mind meedia ei kõigutanud, sest teadsin juba tol hetkel, et nn halbu inimesi leidub ju igas kultuuris.

Lisaks Saksamaale on mul ka Interneti kaudu moslemitest sõpru, kellega olen juba üle kahe aasta suhelnud, aga ühel päeval sain teada, et oli juhtunud kurb õnnetus ja üks neist sai surma. Ma olin väga kurb, sest olin harjunud, et saan temaga alati rääkida. Me ei rääkinud alati usuteemadel, aga siiski hakkas mul tema usu kohta huvi tekkima.

Rääkisin ka muude moslemitega, küsisin ja uurisin, et mis asi see siis tegelikut on? Sain igale oma küsimusele vastuse. Siis lõi mulle pähe küsimus: kas Eestis ka moslemeid on? Ma guugeldasin ja leidsin islam.pri.ee lehekülje. Sealtki lugesin päris palju huvitavat.

Seejärel üritasin ühendust võtta Eesti moslemitega. Niisiis sain teada ka Facebook'i grupist, kus on Eesti moslemid. Ma liitusin ja ei kahetse.

Tänu islamile olen saanud vastuse igale oma küsimusele ja ei pea enam pead vaevama sellega, mis on elu mõte ja mille/kelle jaoks ma kõike teen. Olgugi et islam võib mõne jaoks tunduda nii "elu piirav" usk, olen ma siiski õnnelik, et selle leidsin. Ma vaatan maailma hoopis teise ja parema pilguga, isegi väikesi detaile elus, mida me ei pruugi märgata. Alhamdulillah!